DELFI UNIVERSIAADIL: Venemaa masendav üleolek ehk mängud ühte väravasse

Kui Eesti delegatsioon sai tänu Anna Iljuštšenkole eile tähistada esimest medalivõitu universiaadil, siis Venemaa delegatsioonil on Kaasanis juba koos rekordilised 88 kuldmedalit. Kahe aasta tagusel universiaadil Shenzhen´is hiinlaste poolt püstitatud kuldmedalite rekord 75 löödi pihuks ja põrmuks viis päeva enne käesolevate mängude lõppu.

Juba on välja arvutatud, et Venemaa saak võiks siin lõpuks kasvada kuni 150 kuldmedalini. Hõbedaid ja pronkse ei viitsi keegi isegi kokku arvutada. Paremuselt järgmistel kullariikidel Jaapanil, Hiinal ja Lõuna-Koreal on kõige kirkamaid autasusid 13.

Kaasanis jagatakse üldse välja 351 medalikomplekti ehk 150 kulda tähendaks umbes 41-protsenti absoluutsest kullasaagist. Arvestades kuldmedalite saagikust protsentides ei suuda Venemaa koondis aga ligilähedaseltki korrata 1973. aasta müstilist universiaadi Moskvas, kus korraldajad jätsid koju 62-protsenti kuldmedalitest. Toona jagati välja 111 medalikomplekti, neist 69 kulda võitsid nõukogude sportlased. Eestlastest tuli suure impeeriumi koondislasena universiaadi võitjaks korvpallur Jaak Salumets.

1983. aasta universiaadil Kanadas Edmontonis sai Nõukogude Liit 49-protsenti kuldmedalitest (58/118), mis on samuti haruldaselt suur number.