DELFI UKRAINAS: Rongiliikluse igapäev – uhiuus kohtub vanaga
Seltskonna rong on tõeline mälestus minevikust, sest selliseid vaguneid, nagu kasutab linnalähiliiklus, kasutati Eestis kunagi 90-ndate alguses. Pingid on küll nahkse kattega, kuid enamjaolt lõigutud-lõhutud, seintel olevad infotablood on luitunud, prügikast näeb välja justkui vana ämber ning vaguni ühte otsa jääv tualett levitab äratuntavat lehka.
Rong täitub see-eest rahvast pilgeni – kolm inimest pingireal ja kui keegi suvatseb sinna ära mahtuda kahe inimesega, siis teda tabab kohalike prouade närviline susisemine.
Rongis puudub absoluutselt igasugune ventilatsioon peale lahtiste akende ning seda kõike kasutavad ära müüjanaised, kes sõidavad päev otsa kahe erineva linna vahel eri rongidega edasi-tagasi ning müütavad jäätist. Jäätis maksab 2-4 grivna vahel ning arvestades meeletut kuumust on prouade käive päris asjalik.
Küll liigub rong edasi meeletu aegluse ja kõikumisega, mis jääb jalgpallisõpradele suunatud kiirrongide 160 kilomeetrisest tunnikiirusest kõvasti alla, kuna 70 kilomeetri läbimiseks kulus rongil ligikaudu 2 tundi. See-eest on see kõik naeruväärselt odav, kuna selline reis maksab kõigest 10 grivnat.
