Ent hoolimata sellest leidus juba mitmeid tunde enne mängu inimesi, kes müüsid staadioni läheduses pileteid. Ühel lokilisel noormehel oli käes neid terve patakas ja huvilistele pakkus ta neid kella viie paiku õhtul 200 euro eest. Kui arvestada, et mängupilet maksis kusagile 30 euro ligidale, siis oli see tema poolt äriplaani kohaselt väga kasumlik ära, kuid seejuures ei olnud tema juures käinud huviliste poolelt kordagi valmidust neid pileteid osta.

Eestist kohale saabunud jalgpallifänn Priit müüs staadioni lähistel piletit, kuna üks esialgu mängule lubanud tulla tuttav loobus. Kui pileti originaalhind ulatus 30 euro ligi, siis esialgu püüdis ta sellest lahti saada 100 euro eest. Pärast poolt tundi tühja tööd fännitsoonis hakkas summa langema, ent ka siis saabus sildi peale pigem pileti pakkujaid, aga mitte ostjaid.

Drastiliselt langenud hinnaga pilet sai müüdud tunni jagu enne mängu, kui saabus üks ähmis isa, kes otsis piletit enda pojale. 400 grivnat ehk 40 eurot ning pilet oligi müüdud. Isa teatas enda tehingust telefonitsi sugulasi ning asus järgmist piletit otsima. Kõik olid rõõmsad.