DELFI TOP: Eesti taliolümpiaajaloo meeldejäävamad hetked
Tutvustame neid teile "alt üles" põhimõttel – nii, et võitja selgub Sotši mängude avapäeval, 7. veebruaril. Arvesse võtsime ka Eesti sportlaste vägevad teod enne taasiseseisvumist võõrriigi lipu all, millest näiteks ei pääsenud napilt valitute sekka kahevõistleja Tõnu Haljandi 12. koht Grenoble’is 1968.
Eile tutvustasime kohtadele 18.-20. platseerunud hetki, täna on teie ees järgmised kolm sündmust:
17. Kristina Šmigun Salt Lake Citys (2002) kaks korda esikaheksas
Salt Lake City olümpiahooajal kogus Kristina Šmigun MK-sarjas pidevalt kõrgeid kohti, kuni tuli teade positiivsest dopinguproovist. See oli siiski vaid A-proov ning pisut hiljem tõestas B-proov testijate viga. Kuid vaimne hoop oli tugev ning Kristina ei suutnud end olümpiaks koguda. Ta sai 15 km vabatehnika ühisstardist sõidus kaheksanda ja 30 km klassikas seitsmenda koha. Ilusad tulemused, aga mitte Kristina jaoks. Õnneks neli aastat hiljem olümpianeedus kadus.
Andrus Allika ja Tiit Lääne on 2002. aasta 13. veebruari artiklis "Šmigun põrus, Skari võitis" tsiteerinud 10 km distantsil katkestanud Kristina õde Katrinit, kes samal distantsil 44-ndana finišeerides avaldas: "Kristina ütleb, et ta on vaimselt nii tühi ega taha suusatamist nähagi. Talle on kõik nagu ükskõik. Alles praegu ta tunneb, millist ülekohut talle on tehtud. Ma ei tunne oma endist võitlevat õde enam ära. Elame ju kõik koos ühes toas ning tema ükskõikne olek ja jutt ei saa ka mulle mõju avaldamata jätta. Kurb on."
Hoolimata olümpial põrumisest valiti Kristina 2002. aastal ülejäänud eduka hooaja eest Eesti parimaks naissportlaseks. Foto tehtud auhinnagalal 27. detsembril 2002, autor Marko Mumm/EPL arhiiv.
16. Eesti püsib Salt Lake City (2002) 4 x 10 km teatesõidus 20 kilomeetrit esinelikus
2002. aasta olümpial oli Eesti meeskond vähemalt kolme liikme (Raul Olle, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae) poolest 4 x 10 km teatesõidus täiesti medalivõimeline. Kuid nagu enne ja pärast Salt Lake Cityt - seda ka MM-võistlustel - on neljas lüli alati liiga nõrgaks osutunud. Kuid 2002. aasta sõit pakkus vähemalt põnevust. Veerpalu tõstis Eesti teise etapi keskel teiseks ja lõpetas vahetuse Norra ja Saksamaa järel kolmandana. Jaak Mae püsis kolmandas vahetuses ning Meelis Aasmäe ankrumehena kuni 35. kilomeetrini 2.-4. kohal, siis lõpus Aasmäe oodatult väsis. Kokkuvõtte 9. koht on kehvem kui neli aastat hiljem saavutatud Torino kaheksas, aga põnevust jagus seekord rohkem. Mati Alaveri tollane kommentaar: "Kolme mehega ei saa teadet sõita."
"Oleme üheksandad, sest Eesti suusatamise tipp on kitsas. Meil on hetkel kolm rahvusvahelise tugevusega suusatajat, teised on rahvuslikul tasemel," kõlas Alaveri kommentaar täpsemalt 18. veebruari Eesti Päevalehes.
Meelis Aasmäe: "Tahtsin liidritel järel püsida, samas vaadata, et liiga ei tee. Kuni teise ringi esimeste tõusudeni oli enesetunne hea, teise ringi esimesed tõusud tõmbasid lihase kinni. Viimane poolteist kilomeetrit oli päris hull, ei jõudnud üldse."
Alaver: "See ei olnud rahuldav sõit. Aga ma ei süüdista teda (Aasmäed) väga, teades läbipõetud haigusi ja riskiga olümpiale tulekut. Samas võib süüdistada hoopis mind, miks meil pole välja panna neljandat tugevat sportlast."
15. Anti Saarepuu suusasprindi 8. koht Torinos (2006)
Tegemist on Eesti suusasprinterite seni parima kohaga taliolümpial. Saarepuud on pahatihti räsinud haigused, tal on olnud palju ebaõnne, ent just Torinos kõik klappis ning seekord oli ebaõnne ka vastastel – nii Saarepuu veerand- kui ka poolfinaalis üks mees kukkus. Peatreener Mati Alaver oli Saarepuu 8. koha üle isegi rõõmsam kui Veerpalu juba "rutiiniks" saanud kulla üle.
"Andrus Veerpalu sai 1998 Naganos samuti kaheksanda koha. Te kõik teate, mitmendana lõpetas Veerpalu neli aastat hiljem Salt Lake Citys," kommenteeris Saarepuu saavutust Mati Alaver toonases olümpiaraamatus - just temale omaselt, matialaverlikul moel.
Andrus Nilk pealkirjastas oma 23. veebruari Pragelatost Eesti Päevalehele saadetud telegrammi bravuurselt: "Anti Saarepuu surus eile meeste sprindikuulsused nurka". Juhtlõik ütleb: "Suusasprindis kaheksanda koha saanud Anti Saarepuu edestas olümpiavõitjat ja maailmameistrit. Koht sprindivõistluse B-finaalis on auväärne". Seljatatud olümpiavõitjana pidas Nilk silmas poolfinaalis viiendaks jäänud norralast Tor Arne Hetlandi (2002 sprindi olümpiavõitja) ning maailmameistrina veerandfinaalis Anti järel kolmanda koha saanud Vassili Rotševit (2005 Oberstdrofi sprindi MM-kuld).
Kohe hakkas Saarepuu rääkima juba palju suurematest sihtidest: "Kui silme ees ei näe medaleid, pole ju mõtet treenida. Ei saa ju võtta eesmärgiks olümpia kuuendat ja seitsmendat kohta. Kui kunagi karjääri lõpetan, tahan endale öelda: tegin õigesti, et hakkasin suusatajaks."
Malle Elvet oli sprindivõistluse järel ühenduses Saarepuu ema Hillega, kes hoidis teleka ees Antile pöialt koos tema poja Karli, õe Kertu ja vend Askoga. "Emotsioonid on laes. Koht esikaheksas on supersaavutus," sõnas vend. Kertu: "Kallistasime kohe Askoga ja hõiskasime venna üle."
Hea lugeja, kui ka sul on nimetatud hetkedega seoses eredaid emotsioone, mida teistega jagada, siis olete lahkelt kutsutud kasutama meie kommentaariumi!
