Tutvustame neid teile "alt üles" põhimõttel – nii, et võitja selgub Sotši mängude avapäeval, 7. veebruaril. Arvesse võtsime ka Eesti sportlaste vägevad teod enne taasiseseisvumist võõrriigi lipu all, millest näiteks ei pääsenud napilt valitute sekka kahevõistleja Tõnu Haljandi 12. koht Grenoble’is 1968.

Kolm esimest pärjatut on teie ees.

20. Krista Lepiku 11. koht Albertville’i (1992) olümpia 15 km laskesuusatamises

Kui tänapäeva parimate Eesti naislaskesuusatajate nõrgim külg on eelkõige suusatamine, siis Lepik oli tugevam sõidus ja pisut ebakindlam laskmises. Kuid Albertville’is pääses ta ainult kahe trahviminutiga ning kindlustas sellega tubli 11. koha. Tõsi, nii kõrget kohta nagu Aivo Udrasel kaks aastat hiljem, tal sõidu jooksul loota polnud, aga lõpptulemusena on see ikkagi Eesti kõigi aegade parim tulemus olümpiamängude laskesuusatamisest.

Urmas Vahe kirjutisest Albertville'i olümpiaraamatus leiab selle võistluse kohta humoorikad read: "Mõndagi sai selgemaks kolmanda tiiru järel [...] Krista Lepiku nime järele olen tol hetkel märkmikku kirjutanud numbri 9. Kas oli tegemist sekundi või kohaga - võta kinni, mitte ei mäleta. Viimane on tõenäolisem, sest pärast finišit ütles Krista: "Siis tundsin, sõit hakkab minema."

Vahe kirjeldab võistluse lõpuhetki: "Andis tükk aega oodata, kuni esikümne nimed (nende seas kolm prantslannat!) suusastaadioni hiigeltabloolt kadusid. Siis trükiti Krista Lepiku nimi. Tahapoole jäid Schaaf, Škodreva, Nykkelmo, Briand, Adamickova, Golovina, Rezstova. See oli hetk, mida tasus nautida. Nii Kristal endal kui kogu Eestimaal. Krista Lepik pakkus väikese meeldiva üllatuse, mille järele ju oli tuldudki. "Olen rahul. Nüüd on lusti jätkata," poetas Krista pärast finišit.

19. Aivo Udras 20 km laskesuusatamises Lillehammeris (1994) enne viimast laskmist kuues

Tervikuna pole Aivo Udrase saavutused võrreldavad Eesti edukamate laskesuusatajate (Roland Lessing, Eveli Saue, Indrek Tobreluts) omadega, ent ikkagi kuulub talle vähemalt meeste seas Eesti kõigi aegade parim olümpiakoht (16.). Vürtsi lisas tollele võistlusele eelkõige seis enne viimast tiiru. Režissöör võttis lõpuks ka eestlase telepilti, sest tiiru tulles oli Udras paremuselt kuues! Medalilootusi polnud, aga esikümme terendas. Ülipõnev laskmine kahjuks loodetult ei õnnestunud - kaks eksimust kukutasid Udrase kümme kohta tahapoole.

Lillehammeri olümpiaraamatus kirjeldatakse neid hetki järgmiselt: "Kolmas tiir. Võimsalt tuleb Luck. 35.09 viib sakslase liidriks. Kahe sekundiga läheb ta Kirchnerist mööda. Dolnõi ja Popov 35.31, Fischer 35.58. Ja siis Udras 35.48. "Igasugused mõtted käisid peast läbi," ütleb Aivo pärast võistlust kolmanda tiiru kohta. Eestlasest jääb maha Tarassov (35.50) ja Zingerle (35.52). Mis puust meestega tegu on, peab näitama viimane, neljas tiir. Puhtalt lasevad Tarassov, Fischer ja Popov. Udras ja Kirchner eksivad kaks korda."

Udras: "Viimases tiirus tuli närv sisse. Rahul olen sellegipoolest. Võib isegi öelda, et õnnestus end ületada."

18. Eesti murdmaasuusatamise teatemeeskonna kaheksas koht Torinos (2006)

Pärast Andrus Veerpalu ja Jaak Mae kerkimist mitme suurvõistluse medalimeesteks hakkas Eesti heietama lootusi ka 4 x 10 km teatesõidu kõrgele kohale. Kui mitte medalile, siis vähemalt esikuuikusse. Kuid alati vedas mõni lüli alt. Torinos läks põnevus kahjuks kaduma, kui Aivar Rehemaa avavahetuses liidrile 53 sekundiga kaotas. Veerpalu, Mae ja Kaspar Kokk kaotasid kolme peale kokku 45 sekundit lisaks... Tulemusi vaadates võib spekuleerida – isegi Rehemaa 30-sekundiline kaotus toonuks Eestile veel koha esikuuikus.

Risto Berendson kirjutas toonases Spordilehes: "Andrus Veerpalu ja Jaak Mae said murdmaasuusatamise teatesõidus Kaspar Koka sõidust hea emotsiooni, kuid Aivar Rehemaa juhtgrupist kukkumine ei andnud nelikule enamat kaheksandast kohast."

"Üks lüli jäi puudu. Rehemaa sõitis keskpäraselt," tsiteeriti seal kahekordset olümpiavõitjat Veerpalut, kes aga kiitis ankrumees Kokka. "Kaspar tegi olümpial kaks head sõitu. Ta võib mõne aasta pärast näidata tõsiseid tulemusi."

Rehemaa, kes lootis kaotada liidritele 30-35 sekundit, lisas: "Nii kõva paugutamist pole teatesõidu avavahetuses ammu olnud. Lõputõusuks oli täitsa sodi."

Neliku kümnendaks tõstnud ja üksi lumesajus rühkides kaotust kümne sekundi võrra lühendanud Veerpalu: "Ma pole imemees, et üksi pundi kinni püüaks. Pingutasin end tõusul tühjaks, enamat ei jaksanud."

Hea lugeja, kui ka sul on nimetatud hetkedega seoses eredaid emotsioone, mida teistega jagada, siis olete lahkelt kutsutud kasutama meie kommentaariumi!