Eesti alustas mängu agressiivselt, kuid teisel poolajal hoog rauges. „Teisel poolajal üritasime veel agressiivsemad olla, aga nemad said hoopis lihtsaid korve," tõdes Paasoja. „Ise hakkasime rünnakul liiga kergelt peale viskama ja individuaalseid lahendusi otsima. Jäime mingi hetk pehmeks ning mäng läks käest ära."

Paasoja ei osanud ütelda, miks lõpp selliseks kujunes. Ta leidis, et pressima oleks pidanud lõpuni, siis võinuks ka võita, kuid tões samas, et see ongi vaid „oleks". Lisaks möönis ta, et tagaliinis pole rollid veel täpselt paigas.

„Tagamängijaid on palju ja pole paika saanud, kes kus peab olema. Need kes võiksid liidrid olla, ei tunne end veel mugavalt," tunnistas ta. „Me pole ju varem sellise meeskonnaga koos mänginud ja trenne pole ka palju olnud. Aga selle taha ei maksa pugeda."

Eesti parimana 24 punkti visanud Siim-Sander Vene oli Paasojaga sama meelt. „Alguses kõik toimis, kontrollisime mängu, kuid mingil hetkel andsime initsiatiivi ära. Kiirustatud visked ja kaitse eksimused tulid üksteise järgi," sõnas ta. „Vähekogenud meeskonnal on raske initsiatiivi tagasi saada. Eks meil jäigi lõpus kogemustest puudu. Noorte asi..."