Eile Poolale 1:3 kaotanud Eesti jätkab Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri Hollandis võiduta. Homme ootab ees mäng Tšehhiga, teisipäeval Hollandi ja kolmapäeval Ukrainaga. Alagrupist edasipääsu mõttes on Eestil sisuliselt selg vastu seina.

"Ma ootasingi rasket mängu. Oli teada, et tegu on hoopis teistsuguse vastasega. Pinge oli meie õlul. Meie pidime võitma ja head võrkpalli mängima," ütles rumeenlane.

"Pettumust valmistav on see, et nad kasutasid palju vähem temporünnakut, kui me ootasime, mängisid ainult teist tempot ja me polnud võimelised seda peatama. Kaks geimi ei saanud me oma blokiga neile üldse vastu ning see hakkas ühel hetkel mõjutama meie närve. Pärast esimest geimi hakkasime palju serviga eksima, sest tahtsime ilmselt servist liiga palju välja võtta. Need vead paraku hävitasid meid."

Cretu ei nõustnud väitega, et tegu oli eelkõige vaimse kaotusega. "Ei, selles polnud asi. Asi oli selles, et me teadsime, et me peame Montenegro vastu ise välja astuma, sellega kaasnes pinge ja mängijad hakkasid sellele liigselt mõtlema. Kahju on sellest, et me ei suutnud kergetes olukordades pinget taluda. On mõistetav, kui sa raskes situatsioonis pinges oled, aga me ei võtnud täna just kergeid punkte vastu," lausus ta.

Miks vahetas peatreener teise geimi alguses põhisidemängija Kert Toobali Markkus Keele vastu? "See oli päris raske otsus, aga me pidime midagi muutma ja uut energiat väljakule tooma, sest meie ründajad ei aidanud sel hetkel enam Kerti. Tahtsin selle vahetuse teha juba esimeses geimis, aga hoidsin pea külmana - meil oli kahepunktine edu ja ma lootsin, et me saame teise geimi enesekindlamalt minna. Seda ei juhtunud ja ma pidin Markkuse sisse tooma. Ta tegi head tööd, aga nagu Kertki, ei saanud ta ründajatelt abi. Ainus, kes regulaarselt punkte tõi, oli [Kristo] Kollo, kes tegi head tööd."

Küsimusele, kuidas meeskond sellest tagasilöögist homseks toibuma peaks, vastas Cretu: "Kutid, kolm mängu on veel jäänud. Nüüd oleneb palju meie suhtumisest. Homme on vastas jälle uus meeskond. Meie mentaliteet ja suhtumine ei tohiks muutuda, sest me oleme võitlejad. Ainult natuke rohkem julgust oleks vaja. Peame uskuma, et võime palju paremini mängida. Turniir on veel lahtine ja kõik on mängus. Oleks suur viga, kui me hakkaksime sellest kaotusest tragöödiat tegema."