Alusalu sõnul tal algselt ühte kindlat võistlusplaani ei olnud, kuid eesmärgiks oli siiski vahefinišitest punkte koguda.

„Alguses kindlat plaani polnud, lootsin punkte koguda ja äkki lõpuni ette püsima jääda," rääkis Alusalu. "Lootus oli, mõte käis peast läbi, et äkki saab lõpuni olla. Kuna finaalis oli palju sprintereid, siis otsustasin punkte koguda. Vorm oli hea ning seega olin kindel, et lõpus päris ära ei vaju."

23-aastane kiiruisutaja ei teinud saladust, et mõneti tavapäratu taktika põhjuseks oli Eesti Olümpiakomitee reglement, mis tagab esikümnesse jõudnud sportlastele tulevikuks kopsakad toetused. "Läksin teadlikult selle peale välja, et EOK toetus tulevikuks saada. Ei hakka eitama, see oli selge siht. Loomulikult peab kogu aeg mõtlema selle peale, kuidas on võimalik tulevikus edasi uisutada.“

Alusalu sõnul pandi treeneriga finaali võistlusplaan paika paari minutiga. Kuna aega poolfinaali ja finaali vahel palju ei olnud, siis tuli tegutseda kiiresti.

“Läksin julgelt peale. Tegutsesin täpselt paika pandud plaani kohaselt. Olen väga rahul,“ räkis Alusalu ning kirjeldas natuke ühisstardiga sõitu lähemalt. “Kogu aeg on vaja mängu jälgida. Alguses hoidsin end teadlikult võistlejaterivi lõppu, et oleks hea rünnakupositsioon. Ühisstardiga sõitu ei saa sõitma minna ainult ühe plaaniga. Kogu aeg peab mõte töötama. Võistluse käigus peab jälgima, mida annaks parasjagu ette võtta. Kogu aeg on vaja näha avanemisi, et millal ja kuhu minna. Olen aastate jooksul teinud ühisstardiga sõitude kohta palju videoanalüüse. Olen õppinud nägema erinevaid ette tulevaid olukordi.“

Alusalu tõdes võistluse järel, et loomulikult on neljas koht mõnes mõttes jama, kuid reaalsuses tunneb ta saavutatu üle siiski suurt rõõmu. “Teadsin, et minu taktikaga on selline risk olemas (lõpetada võistlus neljandana). Samas eesmärk oli kaheksa parema sekka jõudmine. Neljas on neljas, kuid sellise võistluse käiguga olen väga rahul.“

Alusalu sõnul painasid teda viimasel kahel päeval juba päris suured pinged, kuid siiski õnnestus end piisavalt rahulikuks sundida. “Jääl olles läksin siin iga päevaga paremaks. Eile oli üldse parim päev. Jää muutus lõpuks juba täitsa koduseks,“ sõnas Alusalu.

Mis juhtus poolfinaalis?

Poolfinaalile tagasi vaadates tõdes eestlanna, et ka seal oli tal omajagu õnne. Alusalu jõudis lõpuks finaali tänu teise vahefiniši teisele kohale. Sinna tõusis ta aga tänu sellele, et antud hetke esikolmik kukkus.

“Poolfinaalis natuke vedas ka. Teises vahefinišis nägin, et mul on kolm sprinterit ees ja ei ole mõtet nendega enam võitlema hakata. Hakkasin plaane tegema juba järgmiseks sprindifinišiks. Kuna ees kukuti, siis see andis võimaluse lõpus jõudu hoida,“ tunnistas Alusalu ning märkis, et sõidu ajal peab pidevalt toimuvat jälgima. “Ekraani pealt jälgime pidevalt punkte. Ega ise arvutada ei jõua. Olen varasemalt mitmel puhul tundnud, et ühisstardiga võistlusel olen piirajas ja ei suuda kõiki punkte jälgida. Nüüd olen suutnud õppida rohkem asju jälgima. Pärast poolfinaali teist vahefinišit oli selge, et saan edasi. Edaspidi hoidsin juba jõudu finaaliks.“