Niisiis sai Saskia Alusalu Pyeongchangi olümpia ühisstardiga kiiruisusõidus soolorünnakuga neljanda koha. Teised mängisid medalitele, tema mitte.

Oleks piiga pärast sõitu hakanud hullu ajama a la: lootsin, et kestan ära, olnuks piinlik. Aga ei. „Läksin teadlikult selle peale välja, et EOK toetus saada. Kogu aeg peab mõtlema selle peale, kuidas on võimalik tulevikus edasi uisutada,“ selgitas Alusalu.

Kui kolleeg uisumaa Hollandi ajakirjanikule selgitas, et Alusalu pani stardist minema EOK raha hankima, noogutas too: „Tark tegu.”

Jutt ei käi pennidest, vaid 72 000 eurost kahe aasta jooksul (1600 eurot töötasu + 1400 treeningtoetust kuus).

Alusalu on piisavalt mõistlik adumaks: täna ma medaleid ei võida. Seega tuleb luua baas tulevikuks. Kiiruisutamine on pikaealiste ala, tal veel kümme aastat minna.

Suusasprinter Marko Kilp oli sama dilemma ees, kui pidi valima veerandfinaaliks stardigruppi. Tema otsustas medalit jahtida. Tulemus: 16 koht ja tühjad pihud.

Samas ei peaks Eestimaa Alusalu tulemuse pärast hulluma, sest ükski sportlane ei rüga päevast-päeva palehingis trenni eesmärgiga saada olümpiamängudel neljas koht. Medal on see, mis tegelikult maksab.