Eestlannal jäi omal ajal olümpiamängudel võistlemata, kuid ta on esimene Eesti sportlane, kes startinud mainekatel X-Mängudel. Nüüdseks on Pihla-Vaultier oma karjääri juba mõned aastad tagasi lõpetanud ning Pyeongchangi kullavõidu järel andis ka Vaultier mõista, et nelja aasta pärast Pekingis teda enam ei näe.

Vaultier tõdes, et tema koju jäämist ootab ka abikaasa. Koos kahe lapsega elatakse vaheldumisi nii Prantsusmaal kui ka Eestis.

“Mul ei ole veel perekonnaga kontakti olnud, kuid usun, et nad on ülimalt rõõmsad,“ sõnas Vaultier kullavõidu järel. “Esiteks on minu naine ülimalt õnnelik, et see kõik on nüüd tehtud. Tulemus ei olnudki kõige olulisem. Tean, et ta muretseb minu pärast väga palju.“

“Usun, et sõidu järel kinnitas ta endale, et see on nüüd läbi ja tema abikaasa tuleb koju. Muud uudised ei olegi olulised, just see on kõige olulisem,“ märkis Vaultier.

Viiekordne lumelauakrossi MK-sarja võitja, 2017. aasta maailmameister ning nüüdsest kahekordne olümpiavõitja tõdes, et just seekordne medal on kõige magusam.

“Esimene olümpiakuld oli imeline. Paranesin kaks kuud enne olümpiastarti vigastusest ja võitsin seejärel kuldmedali. See tähendas minu jaoks palju. Ma ei oska isegi põhjendada, kuid seekordne medal tähendab minu jaoks isegi rohkemat,“ avaldas ta.

Vaultier jaoks tuli seekordne kuldmedal samuti ülimalt raskelt. Poolfinaalis sattus ta kukkumisse koos venelasest konkurendi Nikolai Oljuniniga. Kui Sotši olümpiahõbeda jaoks lõppes see jalaluu murdmisega, siis Vaultier suutis kukkumisest taastuda ja ikkagi finaali murda.

Finaalis leidis aset samuti kukkumine, kuid seda õnnestus Vaultier vältida ning nii tuhises ta austraallase Jarryd Hughes'i ja Regino Hernandeze ees esimesena üle finišijoone.

“Ju ma olen päris hea. See oli väga karm päev. Kvalifikatsioon ei olnud kõige olulisem, kuid edasi läks raskeks. Arvasin, et tuleb kerge päev, kuid see oli ikka päris karm,“ lisas ta.