Eesti olümpiakoondise arsti Mihkel Mardna sõnul on lisaks kahe medalivõitja võistlusjärgsele kontrollimisele dopinguküttide niiöelda juhuvalikusse sattunud oma jõuproovi järel sõudja Tõnu Endrekson. Võistlusvälised dopingukontrollid on sõudjate elupaigas külastanud Andrei Jämsät, samuti käidi “külas” Loughborough's olümpiaks valmistunud kettaheitjatel.

"Et siin on kõigi aegade tihedaim kontroll, öeldi juba siinsel meditsiinimiitingul," tõdeb Mardna.

Korraldajad on teatanud, et Londoni olümpial võetakse kokku rekordilised 6000 proovi. "Protseduur, proovi võtmine, transport – kõik see maksab kusagil 1000 dollarit proovi kohta," teab Mardna.

Endine Eesti Antidopingu juht võrdleb dopinguvastast võitlust alkoholijoobes autojuhtide pidurdamisega – suurem osa sõidab kaine peaga, aga patuseid on kindlasti rohkem kui vahelejääjaid.

"Räägitakse näiteks, et on EPO-t, mille isomeere on muudetud, ja mida testimeetodid ei saa tuvastada. Aga kes on siis see seltskond, kes teab, milline osa EPO-st see täpselt on? Minu loogika on, et eks need teadmised peavad tulema ikkagi samadest laboritest, kus väljatöötatud metoodikad olemas. Ehk et see pole jällegi puhas mäng kontrollijate ja laborite vahel," räägib ta.

Mardna sõnul on kontrollijad paraku petturitest tagapool. "Palju räägitakse Jamaica sprinteritest. Balco labor löödi küll puhtaks, aga suur osa sealsest seltskonnast oma know-how'ga olevat siirdunud selle saare peale. Sellest ei saa küll mingeid järeldusi teha ja see kõik on külajutu tasemel, aga on öeldud, et nad teavad midagi, mida teised ei tea."