Erilisi emotsioone poodiumil seismine Kanteris esile ei kutsunud. "Eilne emotsioon oli ikka ehedam. Poodiumil nauditakse kõige kõrgemat astet. Seal teised ja kolmandad kohad väga suurt emotsioonilaksu ei anna. Hümni mängitakse ju ainult esikohale," muljetas ta.

"Poodium on koht, kus tahaks kõige kõrgemal olla. Sellised hetked tuleb endale mällu salvestada ja kui trennis vaja rassida, siis tuleb seda meenutada."

Pärast tseremooniat sai Kanter olümpiavõitja Robert Hartinguga natuke ka eilseid peomuljeid vahetada. "Küsisin, et kas see lugu vastas tõele. Ta kinnitas tõesti, et pikutas hommikul tund aega olümpiaküla ukse taga. Kuna tal varastati kott ära, siis akrediteeringut tal polnud. Magas siis pargipingi või peenra peal," vahendas Kanter sakslase öiseid seiklusi.