35-aastane Gatlin on oma karjääri jooksul saanud kaks dopingukaristust. Esimest korda jäi ta kontrollidele vahele 2001. aastal, teine patustamine avastati 2006. aastal. Põhimõtteliselt oleks sellest piisanud eluaegse võistluskeelu määramiseks, kuid pehmendava asjaoluna võeti arvesse fakti, et esimene rikkumine oli seotud talle kirjutatud ravimiga. Nii jäi ta võistlustelt kõrvale neljaks aastaks.

2010. aasta suvel soovis Gatlin tippsporti naasta. Suurte ja mainekate võistluste korraldajad suhtusid temasse kui pidalitõbisesse, ega tahtnud teda oma jõuproovidel näha. Eestlased teda aga ära ei põlanud ning nii saigi Gatlini tagasituleku võistluseks 3. augustil 2010. aastal Rakveres peetud Kuldliiga etapp. Mõni päev hiljem jooksis ta ka Tallinnas.

Enne Eestisse tulekut ei teadnud ta meie maast kuigi palju. „Kui Bigbank Kuldliigale kutse sain, läksin netti ja uurisin Eesti kohta. Kui uudis teatavaks tehti, et siin võistlen, siis sain nii palju toetavaid e-kirju ja postitusi Facebooki leheküljele - inimesed Eestist kirjutasid, kuidas nad tahavad mind siin jooksmas näha. See tundus tõeliselt soe ja külalislahke paik," rääkis ta toona Eesti Päevalehele. „Siin on nii sulnis ja rahulik olla, tundub nagu oleksin puhkusel. Pean endale tegelikult vahepeal lausa meelde tuletama, et ma seda ei ole."

Edaspidi pole Gatlin saanud maailmas reisides sellist rahu tunda. Vastupidi, ta on pidanud taluma suurvõistlustel publiku halvakspanu, kuid see pole teda seganud noppimast tiitlivõistlustelt medaleid. Hõbedad Moskva ja Pekingi MMidelt ja Rio olümpialt, pronks Londoni olümpialt ning nüüd siis lõpuks kuld Londoni MMi 100 m jooksus. 12 aastat pärast esimest maailmameistri tiitlit Helsingis. 13 aastat möödub tema olümpiavõidust Ateenas, kuid need tulemused jäävad dopingukaristusele eelnenud aega.