DELFI DOHAS | Nurme ja Fosti loodavad maratonil abi jäämütsidest ja teibi abil meisterdatud abivahenditest
Pühapäeva esimestel tundidel Doha MM-maratoni jooksvad Tiidrek Nurme ja Roman Fosti on aasta tähtsamaks jõuprooviks valmistunud erinevalt. Fosti tuli Dohasse juba eelmisel teisipäeva ning lasi organismil oludega kohaneda. Nurme treenis viimase hetkeni USAs Colorado mägedes ning saabus võistluspaika alles läinud ööl.
„ Colorados olin keskmäestikus. Treenisin seal kuumas, aga õhuniiskus oli siinsega võrreldes erinev," rääkis Nurme. „Siin elan USA ajas edasi. Seepärast on mul ka hotellis toa uksel kiri, et magan kella 16ni. Minu jaoks on see USA hommik ning keha arvestab sellega. Tänu sellele ei jookse ma enda jaoks südaööl ning ajavahe mängib minu kasuks. Usun, et olen valmis jooksma nende tingimuste kohta suurepärast jooksu."
Fosti on seevastu veendunud, et varem kohale tulek oli õige samm. „Esimene nädal oli pärast tunnist kerget jooksu selline tunne, nagu oleks teinud lõigutrenni. Tempot tuli siin joostes võtta kilomeetri peale isegi 40 sekundit aeglasemaks," rääkis ta. „See nädal hakkab juba inimese tunne tekkima." Ta teab, et alguses võib nendes oludes jooksmine tunduda mõnus, kuid see tunne on petlik.
Fosti lõpetas neli aastat tagasi Pekingi MM-maratoni 20. kohaga. Mõlemad mehed plaanivad Dohas selle koha üle joosta. „Olen võtnud eesmärgi, teha oma parim tiitlivõistluste jooks. Kaks aastat tagasi Londonis ma põrusin, nüüd tuleb see heastada. Muud võimalust mul ei jää," nentis Fosti.
Nurme hinnangul pole Dohas ajast mõtet rääkida, oluline on vaid koht. „Siin joostakse kuus kuni kümme minutit oma isiklikest rekordistest aeglasemalt, seega läheb minu aeg ilmselt üle kahe tunni ja 20 minuti," arutles ta. „Kui ma targalt jooksen ja suudan kliimaga toime tulla, võin lõpetada 20 parema hulgas. Aga ma unistan suurelt - miks mitte olla veel eespool."
Nurme on veendunud, et Dohas ei võida kõige emotsionaalsem ega parima rekordiga mees, vaid kõige targem mees. „Oluline on see, kuidas sa oled valmistunud, kuidas suudad end jooksu ajal jahutada ja lõpus väsinud kehaga võidelda," lausus ta. Jahutamiseks võtavad eestlased kasutusele juba Berliinis abiks olnud jäämütsid.
„Oleme seda vahepeal täiustanud, leidsime võimaluse, kuidas voodri vahele jääd lükata. Mõtlesime ka välja süsteemi, kuidas meile antakse joogipunktis korraga jook, jää ja müts koos jääga. Kõik need on ühes tükis - lihtne värk, teipide ja asjadega tehtud, aga peaks toimima," selgitas Nurme. „Kui autorallis on peamine rehvivalik, siis meie jaoks on tähtsaim see, kuidas suudame ennast jahutada. Neli mütsi läheb käiku, vahetame neid igas joogipunktis."
