Mägi oli Dohas oma eeljooksu kiireim, püstitades hooaja isikliku tippmargi 49,34. Seejuures tegi ta lõpusirgel veel kerge kiirenduse ning seejärel kontrollis sündmuste käiku. „Lõpp polnud midagi erilist. Olin jooksus sees ja otsustasin võidu kasuks, et saada homme parem rada. See polnud maksimumi peale minek," rääkis Mägi, kelle võitu võib hooaja senise kulgemise põhjal pidada väikeseks üllatuseks. Veel augustis rippusid vigastuse tõttu võistluspausi pidanud mehe tervenemise kohal küsimärgid.

Doha staadionil lippas aga Mägi nagu oma parimatel päevadel. Vahepeal kimbutanud probleemid ei tulnud talle meeldegi. „Jooksu ajal ei pidanud millelegi mõtlema. Vahepealsed probleemid tulid meelde nüüd, kui sa nende kohta küsisid," sõnas ta. „Õhtul tuleb muidugi kõik kohad üle vaadata, korralikult lõdvestuda ja võtta jäävanni. Täna mind aga miski tagasi ei hoidnud, sain joosta nii nagu tahtsin."

400 m tõkkejooksu eelringi tase kujunes tulemuste poolest kehvemaks kui Mägi veel päev varem eeldas. Ta tõdes, et arvestades staadionit, rajakatet ja pingutust, võinuks tema endagi aeg olla parem. Kokkuvõttes ei oma see aga suurt tähendust.

Doha kuumus teda ei häirinud, küll aga hapnikupuudus. „Temperatuur on staadionil normaalne, aga õhku ei ole. Hapnikuga see linn väga ei hiilga ja see ongi tavalisest oludest kõige erinevam," hindas ta ning lisas, et mingit jälge see tema organismile siiski ei jätnud. „Praegu suudan sirge seljaga seista ja kõik toimib. Soojendusel on siin pulss mõned löögid liiga kõrge, aga midagi hullu pole."

Poolfinaali pääs ei tõstnud Mägit veel pilvedesse. „Finaali pääsuks peab tegema elu jooksu!" teatas ta. „Tahaks loota, et olen selleks valmis. Enesetunne on selline, nagu ta viimasel ajal olnud ei ole. Loodetavasti pole see petlik ning see tuleb lihtsalt rajal tulemuseks vormistada."