Eesti lõpetas EM-finaalturniiri viie kaotusega. Poolale ja Hollandile kaotasime 1:3, Montenegrole, Tšehhile ja Ukrainale 0:3. Täna saime vastastelt geimides kätte vaid 17, 15 ja 14 punkti.

Kas see oli see emotsioon, mida tahtsite täna Eesti fännidele pakkuda, kes pikalt pärast mängu lõppu ei tahtnud tribüünilt lahkuda? Kas sa ise tahtsid platsil olla?

Tahtsin muidugi. Aga ei õnnestunud täna. Kõik tahtsid, kes seal pingi peal istusid. Kõik mängud on olnud sama pilt. P**se on läinud see asi. Midagi on väga mäda. Ka eile mängu lõpus taoti meid juba korralikult, täna ei suutnud end mentaalselt üles ehitada.

Kas oled näinud sel suvel ühtse meeskonnavaimu ülesehitamist või igaüks tegeleb sellega iseseisvalt?

Seda ühist meeskonda... Ma ei tea jah, paar korda söömas oleme käinud. Selliseid asju oleks võinud olla rohkem. Teha midagigi. Kuidagi on need jäänud kõrvale minu arust. Võib-olla ma eksin, ma ei oska, pea on nii tühi. Mentaalse poole pealt peaks iga mees ise hakkama saama. Või kui juba nii kaugele minna, siis psühholoog alati aitaks. Kuidas see tippmeeskondadel on? Kas neil on üldse psühholoog? Aga meil ei ole ja ma ei oska neid põhjuseid öelda. Oleme sitad, kui konkreetselt öelda.

Mis endal hooaeg toob? Kas tead, kuhu lähed? Ootus oli, et mängid EM-il hästi.

Mängisin sitasti, ei teeni lepingut. Nii lihtne see on. Praegu ei ole üldse variante. Kui aus olla, siis ei ole mõelnud ka selle peale EM-i jooksul. Vaatame, mis saab.