Arstid ennustavad difteeriapuhangut

 (6)

Pihkva arstid ennustavad lähitulevikus difteeria laiemat levikut ning haigus ohustab ka Võrumaa inimesi, kuna paljud käivad tihti Venemaal kaubareisidel ja võivad seega nakkuse Eestisse tuua.

Ohus on eeskätt nende inimeste tervis, kellele kaitsesüst tehti rohkem kui kümme aastat tagasi.

Tänavu on Pihkva oblastis difteeriasse haigestunud kümme inimest ning üks naine on haigusesse surnud. Mullu diagnoositi difteeria kolmel inimesel, nii et haiguse levik on laienenud. Epideemiast on asi siiski kaugel, kirjutab Võrumaa Teataja.

“Difteeria on kurgutõbi,” ütles Meremäe perearst Katrin Rahusoov. Kaitsesüstimata inimestel kulgeb tõbi kiiresti. “See on tundide ja päevade küsimus,” ütles Rahusoov. Difteeria esimene tunnus on paistes kurk ning katud mandlitel. Pisik kahjustab levides kudesid, tekib põletik, järgnevad tursed, südame rütmihäired ja lämbumine.

Ravi on võimalik, kuid mitte alati. Kuna tegemist on piisknakkusega, võib difteeriapisik hõlpsalt õhu kaudu levida. Soodsad tingimused levikuks on kinnised ruumid. Võimalus, et mõni sageli Venemaal käiv inimene toob difteeriapisiku Eestisse, on Rahusoovi hinnangul olemas.

Et haigestumist ära hoida, tuleb enne Venemaale minekut konsulteerida oma perearstiga ning välja selgitada, palju on kaitsesüsti tegemisest aega kulunud. Vaktsiini mõju kestab kümme aastat ning vanematel inimestel, kellel kooliajal tehtud süstist juba rohkem aega möödas, peavad ohuga arvestama.

Vaktsiin on inimesele tasuta ning süsti saab perearsti juures kohe ära teha.

Inimesed, kellel lähiajal plaanis Venemaale sõita, peavad arvestama, et antikehad nakkuse vastu tekivad organismis alles paari nädala jooksul, ütles maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Helga Suija.

Keda pole aga kunagi difteeria vastu süstitud, neil võtab antikehade teke Suija hinnangul kuni kuu aega. Need inimesed peavad saama kolm süsti, varem vaktsineeritutele piisab ühest.

Oht difteeriasse eluohtlikult haigestuda on eeskätt vanematel inimestel, sest koolides käib õpilaste järjekindel kaitsesüstimine. Võru linnaarsti Helgi Paidre andmeil ulatub kaitsega hõivatus Võrus 98 protsendini.