Aivar Pohlaku MM-i kommentaar Delfile: Saksamaa - Portugal 4:0. Meistrid ja Margarita
Edev on mees muidugi, aga Ronaldo edevus on tema sisemist energiat toitev aku, mis käsib olla alati parim, anda endast kõik ja seda juba aastaid. Viril näoilme ebaõnnestumiste järel ei kandu järgmistesse olukordadesse ja kaastunnet otsiv lonkamine mahaniitmise järel kestab lühemalt kui enamikel.
Usun, et Ronaldo karjääris oli oluline hetk Manchester United'isse siirdumine, kus ta Sir Alexi käe all sai hindamatu kooli ja tema töövõime ja käitumine erineb seetõttu standardlõunamaalase omast.
Portugali koosseisu vaadates tahaks öelda, et Ronaldost räägitakse liiga palju ja samastatakse teda vaat et terve meeskonnaga, sest on tõsi, et ainuüksi Meistrite Liiga võitja Madridi Reali mängijaid on nende koondises lisaks Ronaldole veel kaks.
Mängueelse rivistuse ajal tõmbas Pürenee poolsaare meeskond tähelepanu välimusega – ETV ülekandes vana kooli ründajaks tituleeritud Hugo Almeida meenutas noort Üllar Jörbergi ja teine eestlane minus rõõmustas.
Kiiresti sai selgeks, et selleski kohtumises ei jääda kaitsesse istuma – kõnealune on võistluse meeldiv joon, mida toetab mängu kohta löödud väravate arv ja fakt, et sageli on avatud skoor mängu esimesel veerandtunnil.
Mingil moel kinnitab riskivaba jalgpalli tagaplaanil olemist ka portugallaste poolt korraldatud esimene väravavõimalus sakslastele, mille Khedira luhtas – selliseid kingitusi tehakse tipptasemel harva.
Sakslaste tegemised kinnitasid siiski, et arusaam Ronaldo olulisusest pole müüt, nende kaitsemäng oli üles ehitatud Reali väravaküti tugevustest lähtuvalt – tema kõrvale seati füüsiliselt võimas Boateng ja veidi eemale kiire Lahm juhuks, kui portugallane jooksu pääseb. Pelgan, et pisut hõlbustas Lüübeki palgasõdurite ülesannet Ronaldo kehv vorm, mis seotud nii vigastuse kui pika ja kurnava hooajaga; mees lõi palli mitu korda tugevalt, aga mitte nii täpselt, kui tavaliselt ja tema kehakeel erines heas vormis oleva Ronaldo omast.
Selliselt ei saanudki Portugal ründemängu toimima – keskel ei jäänud pall pidama ja äärtel ei antud enamasti ruumi.
Pepe punase kaardi kohta ütleksin, et mulle ei meeldi tema mängustiil ega agressiivsus sugugi, aga küllap on tõsi seegi, et Müller ja sakslased lõid vastaseid nende enda relvaga – võimendasid olukordi, millel oli eeldust saada kohtuniku tähelepanu; tõsi, erinevalt lõunamaalastest ei keeratud vinti üle. Sellises võtmes on turniiril määratud üksjagu penalteidki ja Saksamaa - Portugali mänguski juhtus nii – tean, et on olukordi, kus hinnang jääbki kohtuniku anda ja seda ei kritiseerita ka mängujärgsel arutelul, aga kummalisel kombel on sarnased asjaolud turniiril üha ja üha kordunud ehk siis mitmed penaltid on olnud pehmed. Tõsi, selliseid on varemgi antud ja antakse edaspidigi.
Kolmest Euroopa tippkoondiste omavahelisest duellist on kaks andnud shokktulemuse, aga kui Holland võitis Hispaaniat emotsionaalse ja kordumatu etenduse varal, siis viis, kuidas sakslased Portugali purustasid, pani mõtlema, et selliselt võivad nad mängida järgnevateski kohtumistes ja vajadusel juurde panna.
Sõna „selliselt” tähendab tasakaalu oma mängu ülesehitamise ja vastase mängu takistamise vahel, märkimisväärset tegutsemist tiimina ja kõikide mängijate võimekust töötada võrdselt nii ründe- kui ka kaitsefaasis. Viimane on iseloomulik vähestele meeskondadele.
Meistrite värk, ütlen praegu, aga lisan, et iga turniiri finaalis on alati teinegi meeskond ja seal võib saada otsustavaks nii emotsionaalne ja kordumatu etendus kui ka halastamatu ja põrgulik taktikaline tegutsemine vastase hävitamiseks üksnes võidu nimel.
Viimast seni näha pole olnud ja julgen öelda välja turniiri olulise ühisnimetaja – pea kõik meeskonnad mängivad positiivset ja loovat jalgpalli, mis tähendab, et meie spordiala on mänguna heas seisus.
