Nimelt kuuluvad sportlaste auhinnarahad USAs maksustatava tulu alla. Sealjuures maksustatakse nii kohaliku olümpiakomitee poolt makstavat auhinnaraha (kuldmedali eest 25 000, hõbeda eest 15 000 ning pronksi eest 10 000 dollarit) kui veidral moel ka olümpiamedali enda materiaalset väärtust. See tähendab, et võidetud medali koostise järgi määratakse sellele hind - suuresti hõbedast koosnev kuldmedal on väärt umbes 600 dollarit, hõbemedal 400 dollarit ning peamiselt vasest valmistatud pronks vaid 4 dollarit, kirjutab BBC.

Kui sportlased kuuluvad kõige kõrgema sissetulekuga inimeste sektorisse, maksavad nad riigile koguni 39,6% oma võitude koguväärtusest. Sellisel juhul tuleks kuldmedalistil tasuda 9900 dollarit, hõbedal 5940 ning pronksil 3960 dollarit.

Seda aga ainult juhul, kui sportlane võidab vaid ühe medali - Riost viie kulla ja ühe hõbedaga naasev Michael Phelps peab näiteks maksudeks tasuma koguni 55 000 dollari juurde jääva summa.

Tõele au andes on sellist korraldust USAs juba tükk aega kritiseeritud, kuid vähemalt seni pole selle kaotamist lõplikult vastu võetud. Seadusemuudatus on küll saanud senati heakskiidu, kuid Esindajatekoda pole see veel läbinud.