61,4 sekundit läksid maksma üle veerand miljoni

 (151)
Karel Tammjärv andis teatesõidus endast parima, kuid üks pole võitlusväljal sõdur.
Karel Tammjärv andis teatesõidus endast parima, kuid üks pole võitlusväljal sõdur.Foto: Madis Veltman

Suusaliit peab hakkama palehigis tööle, et Eesti murdmaa lõplikult pildilt ei kaoks.

Aeg olevat raha, mis tähendab, et sekunditel ja minutitel on hinnalipik küljes. Sõitnuks Eesti meeste murdmaanelik pühapäevases teatesõidus 61,4 sekundit kiiremini, oleks kamba peale teenitud Eesti spordi vaesust silmas pidades tõeliselt tõhus summa ehk 288 000 eurot. Muljetavaldav, eks ole. Vanas vääringus 4,5 miljonit Eesti krooni ehk Kristina Šmigun-Vähi pooleteise hooaja eelarve.

EOK reeglite järgi saab iga olümpiamängudel 4.–10. kohale jõudnud sportlane kahe aasta jooksul 1600 eurot palka ja 1400 eurot treeningutoetust kuus. Lööme numbrid kokku ja saamegi lõppsumma.

Hädavajalik tulemus läks Eestile kuulsust, au ja medaleid toonud klassikasõidu nahka.

Eesti teatenelik jäi paraku 12. kohale ja kümnendaks tulnud tšehhidele need saatuslikud sekundid kaotatigi. Süüdlast võõrsilt ei leia. Andreas Veerpalu jäi oma vahetuse tšehhile alla 21,8 sekundit, Algo Kärp koguni 1.06,8. Karel Tammjärv võttis tagasi 28, Raido Ränkel 2,9 sekundit. Ehk siis hädavajalik tulemus läks Eestile kuulsust, au ja medaleid toonud klassikasõidu nahka.

Mis oli, see oli, aega tagasi ei pööra ja kaht meeskonda lähipäevil niikuinii pattude eest maha ei võeta. Oluline on, kuidas edasi.

Murdmaa sureb välja?

Seotud lood:

Suusamehed ei tahtnud pärast sõitu rahast rääkida, kuid möönsid, et olukord pole kiita. Küsimusele, kas Team Haanja peab nüüd jalad topeltrakku jooksma, et eelarve katmiseks toetajaid leida, vastas tiimi treener Anti Saarepuu: „Meie ei pea kindlasti lisaraha leidma, see on suusaliidu ülesanne.”

Millegipärast oli Saarepuul vastust andes näol valulik muie. Ju ta sai aru, et impotentselt suusaliidult mingit abi oodata on mõttetu.

Tegelikult hingitseski Eesti professionaalne suusatamine suuresti tänu meeskonna välja sõidetud 10. kohale Sotši olümpial – toonaste reeglite järgi laekus raha nelja aasta jooksul. Polnuks neid summasid, olnuks mehed ilmselt juba tootval tööl.

Näis, kuidas edaspidi asjalood kulgevad. Märtsist alates ei kanna EOK meeste pangaarvele enam sentigi, mis tähendab, et suusaliit, murdmaajuht ja alakomitee peavad käised lõpuks üles käärima. Või siis ametlikult deklareerima, et professionaalsel tasemel murdmaasuusatamist Eestis enam ei eksisteeri.