Kui eelmise sajandi lõpus ei elanud Uruguay jalgpall üle just kõige paremaid aegu, siis praeguseks on enda kunagisi positsioone veidike taastatud. Lõuna-Ameerikas loetakse neid Brasiilia ja Argentina järel ikka tugevuselt kolmandaks jõuks.

Koondise viimase kümne aasta edu (2010. aasta MM-i neljanda koha järel võideti 2011. aastal Copa America) arhitektiks on olnud 71-aastane peatreener Oscar Tabarez. Õpetaja hüüdnime kandev juhendaja läheb Uruguay'ga MM-ile neljandat korda. Varasemalt on ta koondist tüürinud lisaks 2010. ja 2014. aasta finaalturniirile ka 1990. aastal. Kui 2014. aastal saavutati neljas koht, siis kahel ülejäänud juhul jõuti kaheksandikfinaali.

Säravad liidrid

Vaatamata oma väiksusele on Uruguay läbi aastate suutnud maailmale anda ikka suuri jalgpallitähti. Praeguse koondise säravamateks meesteks ning liidriteks on 31-aastased ründetuusad Luis Suarez (FC Barcelona) ning Edinson Cavani (PSG).

Kõlavaimaks nimeks on kahtlemata Suarez. 2015. aastal Barcelonaga Meistrite liiga võitnud ning kolmel korral Hispaania meistriks kroonitud Suarez on senise kahega MM-finaalturniiriga löönud kokku viis väravat, kuid rohkem on ta meelde jäänud skandaalidega.

Koondise eest rekordilised 50 väravat löönud Suareze puhul jääb 2014. aasta finaalturniiri meenutama alagrupimäng Itaaliaga. Suarez lõi toona oma hambad itaallase Giorgio Chiellini õlga ja teeskles, et sai hoopis löögi vastu nägu. Mängus jäi ründaja karistuseta, kuid hiljem määrati talle nelja kuu pikkune võistluskeeld.

2010. aasta MM-il tõrjus Suarez väravajoonelt kätega Ghana pealelöögi ja viis niimoodi mängu penaltiseeriasse. Ründaja sai loomulikult punase kaardi, kuid tema koondisekaaslased jõudsid läbi 11 m karistuslöökidega eduka sooritamise ikkagi poolfinaali.

Kahe nimeka ründaja kõrval kuuluvad kogenud meestest põhitegijate sekka endiselt 32-aastane keskkaitsjast koondise kapten Diego Godin (Madridi Atletico), 31-aastane väravavaht Fernando Muslera (Istanbuli Galatasaray) ja poolkaitsja Cristian Rodriguez (Penarol).

Uued tähed

Juba end tõestanud meeste kõrval Uruguayl ette näidata ka tulevikutegijaid. Üheks kõlavamaks nimeks selles vallas on 20-aastane Torino Juventuse poolkaitsja Rodrigo Bentancur. Tänavu Juventuses läbilöögi teinud Bentancur võib olla kahekordse maailmameistri järjekordne maailmanimi. Torino suurklubi nägi tema potentsiaali juba 2015. aastal, kui Carlos Teveze siirdumisega Boca Juniorsisse hankisid itaallased vahetuskaubana Bentancuri mängijaõigused.

Bentancuri kõrval võtab keskväljal koha sisse 26-aastane Matias Vecino (Milano Inter). Kuigi tema puhul on tegemist juba veidi kogenuma mängumehega, siis koondisesse jõudis ta alles 2016. aastal.

Noorematest meestest on tiimi üheks liidriks 23-aastane keskkaitsja Jose Maria Gimenez, kes mängib koos kogenud Godiniga klubijalgpalli Madridi Atleticos. Meeste hea koostöö klubis annab ka koondisele palju juurde.

Noortest ässadest võivad lisaks Bentancurile särama lüüa veel 22-aastane poolkaitsja Lucas Torreira (Sampdoria) ning 21-aastane ründaja Maxi Gomez (Celta Vigo).

Uruguay koondis ongi küllaltki ühtlaselt koostatud. Sealt leidub nii noori andeid kui ka juba jalgpalliväljakul karastunud veterane.

Hea seis

Tugevas Lõuna-Ameerika valiksarjas saavutas Uruguay lõpuks Brasiilia järel teise koha. Viimasel ajal on korralikku hoogu näidatud ka maavõistlusmängudes. Kevadel alistati Euroopa tugevate keskmine sekka kuuluvad Tšehhi ja Wales. Esimene mängiti üle 2:0 ning teine 1:0.

MM-il on Uruguayl suurepärane võimalus pääseda alagrupist edasi. A-grupis minnakse vastamisi võõrustaja Venemaa ning Saudi Araabia ja Egiptusega. Egiptlastel on küll Mo Salah ja venelastel koduseinad, kuid uruguailastel on sellest nelikust selgelt kõige rohkem kvaliteeti.

URUGUAY KOONDIS

Osaleb MM-il 13 korda
Maailmameister 1930, 1950
MM-i neljas 1954, 1970, 2010

Kõige rohkem mänge Uruguay koondises: 1. Maxi Pereira 124 mängu, 2. Diego Godin 115, 3. Diego Forlan 112.

Kõige rohkem väravaid Uruguay koondises: 1. Luis Suarez 50, 2. Edinson Cavani 42, 3. Diego Forlan 36.

Uruguay alagrupimängud MM-il:

  • Uruguay – Egiptus (15. juuni, Jekaterinburg)
  • Uruguay – Saudi Araabia (20. juuni, Rostov Doni ääres)
  • Uruguay – Venemaa (25. juuni, Samaara)