29 päeva jalgpalli EM-ini: kas lõimunud Šveits murrab end lõpuks alagrupist edasi?

 (4)
29 päeva jalgpalli EM-ini: kas lõimunud Šveits murrab end lõpuks alagrupist edasi?
Foto: AFP, Scanpix

Jalgpalli EM-ini on jäänud vähem kui kuu aega ja meie oleme oma eelvaadetega jõudnud A-alagrupi lõpuni. Prantsusmaa, Rumeenia ja Albaania järel võtame nüüd luubi alla Šveitsi koondise.

Šveitsi puhul ei saa kahtlemata mööda vaadata nende mängijate värvikast taustast. Kas meeskond, kuhu kuuluvad Horvaatia, Albaania, Kosovo, Makedoonia, Türgi, Roheneemesaarte ja Elevandiluuranniku taustaga pallurid, suudab end esimest korda EM-finaalturniiril alagrupist edasi murda?

Teekond EM-ile:

Šveits kuulus Eestiga samasse E-alagruppi, kus teenis 10 mänguga 21 punkti (7 võitu, 3 kaotust, väravate vahe 24:8). Sellega teeniti täiseduga lõpetanud Inglismaa taga alagrupi teine koht ja otsepääs EM-ile. Sloveenia jäi 16 punktiga kolmandale play-off kohale, Eesti lõpetas teatavasti 10 silmaga neljandal positsioonil.

Kuigi pealtnäha tundub Šveitsi teekond EM-ile kindel, ei alanud kvalifikatsiooniturniir neile üldse hästi - alustuseks saadi kohe kaks kaotust Inglismaalt (0:2) ja Sloveenialt (0:1). Seejärel teeniti aga viis järjestikust võitu (4:0 vs San Marino, 4:0 vs Leedu, 3:0 vs Eesti, 2:1 vs Leedu, 3:2 vs Sloveenia) ja sellega oli edasipääs sisuliselt kindlustatud.

Eriti dramaatiline oli just 3:2 võit Sloveenia üle, kus veel 79. minutil 0:2 kaotusseisus oldi. Otsustav võiduvärav löödi kodupubliku ees alles neljandal üleminutil.Kuigi järgmises mängus kaotati taas 0:2 Inglismaale, lõpetati valikgrupp edukalt, kui San Marino 7:0 hävitamisega teine koht kindlustati. Viimases kohtumises Eestiga enam midagi mängus ei olnud, kuid ka Lillekülast lahkuti võidukalt, kui Ragnar Klavan 94. minutil õnnetu omavärava lõi.

Šveitsi koondislased hilist võitu A. Le Coq Arenal tähistamas Foto: Hendrik Osula
Seotud lood:

Treener:

Šveitsi koondist juhendab tänavusel EM-il 52-aastane bosnialane Vladimir Petkovic, kes on selles ametis tegutsenud 2014. aasta suvest. Enne seda juhendas mees poolteist aastat Laziot, kellega ta 2013. aastal ka Itaalia karika võitis. Šveitsi tüüri võttis Petkovic pärast 2014. aasta MMi üle legendaarselt Ottmar Hitzfieldilt.

Kuigi Petkovic sündis Sarajevos, on ta väga pikalt olnud seotud ka Šveitsiga, kuhu ta juba 1987. aastal kolis. Seejärel jõudiski ta esindada ja treenerina juhendada mitmeid Šveitsi meeskondi, nimekamad neist Young Boys ja FC Sion.

Lisaks Bosnia kodakondsusele on Petkovicil taskus ka Šveitsi ja Horvaatia pass.

Võtmemängija:

Xherdan Shaqiri - FC Baselis end kaardile mänginud 24-aastane ääremängija on karjääri jooksul jõudnud esindada nii Müncheni Bayernit kui Milano Interit. Hoolimata suurtest ootustest suuremat läbimurret nendes klubides aga ei tulnud ja 2015. aasta suvel siirdus 169 sentimeetrit pikk mängumees 12 miljoni naelsterlingi eest Inglismaa kõrgliigasse Stoke City ridadesse.

Kvalifikatsiooniturniiril oli Shaqiri koos EM-ilt vigastusega eemale jääva Josip Drmiciga Šveitsi koondise suurim väravakütt nelja tabamusega. Oma väikse kasvu juures torkab Shaqiri platsil silma ka oma jõulise kehaehituse, hea tehnika ja suurepärase väljakunägemise poolest. Kohati ka "Alpide Messiks" kutsutav Shaqiri omab seega eriti olulist rolli šveitslaste ründemängus, kus ta suudab tekitada võimalusi nii endale kui teistele. Seega võite olla üpriski kindlad, et mõnda väravasöötu või võrgusahinat te mitmekülgse mängumehe esituses Prantsusmaal näete.

Shaqiri pärast Leedule löödud väravat Foto: AFP, Scanpix

Jokker:

Granit Xhaka - 1992. aastal sündinud Xhaka alustas oma karjääri sarnaselt Shaqiriga Baselis, kust ta 2012. aastal Saksamaale siirdus. Bayerni asemel osutus tema mängupaigaks aga mullune pronksimeeskond Borussia Mönchengladbach, kus keskpoolkaitsja kindlaks põhimeheks kerkinud on.

Kuigi väravaid Xhakalt üleliia oodata ei tasu, on tema panus eriti oluline kaitsefaasis, kus lõhkuva iseloomuga mängumees tihti vastase rünnaku otsustavalt maha võib võtta. Xhaka mängustiili iseloomustabki ehk kõige paremini viimase kolme Bundesliga hooaja teenitud 29 kollast kaarti. Endine Šveitsi peatreener ja kunagine Bayerni juhendaja Ottmar Hittfield on Xhakat pidanud "nooreks Schweinsteigeriks". Thorsten Fink, kes Xhakat ja Shaqirit Baselis juhendas, sõnas aga: "Shaqiri on suurim Šveitsi talent...pärast Xhakat."

Xhaka väärtust ja klassi tõestavad ilmekalt ka kuulujutud, mis Šveitsi koondislast pärast EMi Londoni Arsenali viivad. Nimelt spekuleeritakse, et Arsene Wengeri juhendatav tiim on Xhaka eest valmis välja käima üle 30 miljoni euro - kas ta seda ka väärt on, võite hinnata juba suvisel EMil.

Varasemad saavutused EM-il:

Osalenud kolmel korral - aastatel 1996, 2004 ja 2008 (tol aastal oldi koos Austriaga võõrustajariik). Ühelgi puhul alagrupist aga edasi pääseda pole õnnestunud. Tänavu nii alagrupikaaslasi kui võtmemängijate kuldset vanust arvesse võttes aga ajalugu kahtlemata teha soovitakse ning play-off kohta sihitakse.

Koht FIFA edetabelis: 14.

Taktika:
Sveits - Football tactics and formations

Mängud Eestiga:
Nagu juba eelnevalt põgusalt mainitud sai, siis kohtusid Šveits ja Eesti kahel korral just EM-valikturniiril. Valiktsükli viimases mängus valitses juba pingevaba õhkkond ja ei olnud kaugel, et Magnus Pehrssoni hoolealused oleks kodusel Lillekülal ka Ats Purje väravast võidu noppinud. Paraku jäi hea võimalus realiseerimata ja teisel pool saatis palli õnnetult omaväravasse hoopis kapten Klavan - tulemuseks 0:1 kaotus.

Viimase EM-valiktsükli esimene omavaheline kohtumine peeti 2014. aasta märtsis, kus Eestile võõral väljakul suuremat sõnaõigust ei jäetud. Pooltunniks oli Šveits Fabian Schäri ja Granit Xhaka väravatest juba 2:0 juhtimas, lõppseis 3:0 vormistati 80. minutil Haris Seferovici tabamuse läbi.

Samasse valikgruppi kuulusime šveitslastega ka kohe pärast taaiseseisvumist, kui Eesti mehed kahe mänguga kümme palli oma võrgust koukima pidid. 16. augustil 1992 võtsid eestlased Kadrioru staadionil vastu 0:6 kaotuse, 1993. aasta novembris jäi võõrsil seisuks 0:4.