Vahepeal peaaegu kümme aastat välistreenerite abi kasutanud venelased liikusid kodumaiste juhendajate juurde tagasi 2015. aastal, kui tüüri juurde asus Leonid Slutski. 2016. aasta EM-il põrumise järel võttis temalt ameti üle Stanislav Tšertšessov, kes on Permi Amkaris juhendanud omal ajal ka Konstantin Vassiljevit.

Puuduvad staarid

Tšertšessov lubas seejärel meeskonna MM-iks uuesti korralikult üles ehitada, kuid probleeme on olnud mitmeid. Eriti on küsimusi kaitseliini kohal. Esmalt mindi üle kolmeliikmelisele kaitseliinile, kuna koduliigas mängivad pooled klubid just niimoodi. Põhikaitsjatest on vigastustega MM-iks väljas nii Viktor Vasin kui ka Georgi Džikia. Traumaga on väljas ka eeldatav ründeliider Aleksandr Kokorin. Lisaks on meeskonnast puudu kogenud poolkaitsja Igor Denissov. Mängutasemelt oleks Denissov kindlasti Venemaa koondise põhimees, kuid poolkaitsja ja peatreener Tšertšessov läksid 2015. aastal Moskva Dinamos koos töötades nii rängalt tülli, et omavahel ei ole siiamaani räägitud.

Kellele venelased üldse loodavad? Väravas peab kastanid tulest tooma 32-aastane Moskva CSKA legend Igor Akinfejev. Endiselt on tegija 34-aastane Juri Žirkov. Karjääri tippaastatel Londoni Chelsea pallinud mees mängib nüüd Peterburi Zenitis. Suurimaks staariks peaks olema aga 27-aastana Alan Dzagojev. Omal ajal tõeliseks imelapseks ristitud Dzagojev ei ole päris suurt läbilööki teinud, kuid kohati suudab Moskva CSKA mängumees särada ikka.

Eesti jalgpallipublikul on huvitav jälgida, mida suudab ühe hooaja Tallinna Levadias mänginud Anton Mirantšuk. Tänavu Moskva Lokomotivi Venemaa meistriks aidanud mängumehe kõrval on koondises ka tema kaksikvend Aleksei Mirantšuk. Samuti Lokomotivis mängiv Aleksei on seejuures koondises kandvamas rollis.

Eelkõige loodavadki venelased koduliigas mängivatele meestele. Välisklubide palluritest võib ühtteist oodata 27-aastaselt Denis Tšerõševilt. Madridi Reali kasvandik suutis viimati teha Villarreali eest korraliku hooaja.

Lisajõud

Venemaa on seejuures otsinud lisajõudu ka piiri tagant. Koondise esialgses nimekirjas on Brasiilias sündinud väravavaht Guilherme (Moskva Lokomotiv) ja samuti Brasiiliast pärit kaitsja Mario Fernandez (Moskva CSKA). Saksamaalt on üles otsitud sealsetes noortekoondistes mänginud kaitsjad Roman Neustädter (Istanbuli Fenerbahce) ja Konstantin Rausch (Moskva Dinamo). Mõlemad on sündinud endise NSVL-i aladel, kuid nende vanemate Saksa päritolu viis nad noores eas Saksamaale elama, kus nad ka mängumeesteks sirgusid.

Kui MM-i võõrustajana ei pidanud venelased valikmänge pidama, siis on nende mänguvorm ka mõnevõrra küsimärk. Maavõistlusmängudes tunti viimati võidurõõmu mullu 7. oktoobril, kui alistati 4:2 Lõuna-Korea. Seejärel on kaotatud Argentinale, Brasiiliale ja Prantsusmaale ning viigistatud Iraani ja Hispaaniaga.

Kasinad lootused

Arvestades Venemaa viimase aja kesist esinemist maavõistlusmängudes ja ka viimastel suurturniiridel, siis on neilt praeguses seisus keeruline midagi suurt loota. Loos oli neile küll armuline ja tõi vastu Uruguay, Egiptuse ja Saudi Araabia. Neliku selgeks soosikuks on Uruguay ja kõigi eelduste kohaselt selgitavad teise kaheksandikfinalisti Venemaa ja Egiptus. Siinkohal võib palju sõltuda egiptlaste staari Mohamed Salahi tervislikust seisundist.

A-alagrupi kahele paremale tulevad kaheksandikfinaaliks vastased B-alagrupist, kus on soosikuteks Hispaania ja Portugal. Ehk Venemaale ei terenda ka pikas plaanis midagi ülimalt soodsat. Kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks venelaste jaoks hea alagrupist edasi pääsmine. Alagruppi pidama jäämine oleks aga korralik krahh ja külm dušš kogu suurriigile.

AJALUGU

Osaleb MM-il 11 korda
MM-i neljas koht 1966

Kõige rohkem mänge Venemaa koondises: 1. Sergei Ignaševitš 120 mängu, 2. Oleg Blohhin 112, 3. Viktor Onopko 109.

Kõige rohkem väravaid Venemaa koondises: 1. Oleg Blohhin 42 väravat, 2. Aleksandr Keržakov 30, 3. Oleg Protasov 29.

Venemaa alagrupimängud MM-il:

  • Venemaa – Saudi Araabia (14. juuni, Moskva)
  • Venemaa – Egiptus (19. juuni, Peterburg)
  • Venemaa – Uruguay (25. juuni, Samaara)