„Milline etendus!” õhkas Anna Levandi. „Kukkuda esimesel hüppel ja siis säärast emotsiooni pakkuda... Mul tuli kananahk ihule.”

Anna Levandi oli rahul, kuidas Arlet elu esimesel tiitlivõistlusel, mis pealegi toimus kodulinnas, tunnete vaos hoidmisega hakkama sai. „Tean omast käest, mis sisimuses toimub, kui publik ootab, plaksutab, hõikab: „Davai Arlet!”. Aga ta suutis keskenduda ja olla vaba. Enne lühikava oli Arlet rohkem krampis ja stressis, kuid nüüd tundis end kui kala vees ja tegi, mida suudab ja oskab.”

Pole kahtlustki, et EM-i järel paneb Arlet järgmise lati, mis tuleb ületada, veelgi kõrgemale. „Ta sai tunnetuse kätte, mida tiitlivõistlus tähendab ja teadmise, et kuulub siia maailma, mitte ei seisa järjekorras.”