Nii, nagu inimesel on unikaalne sõrmemuster, on mälutreener Tauri Tallermaa sõnul meil kõigil ka täiesti erinevad mõtlemismustrid, mis arenevad välja lapsepõlves ja mõjutavad kogu meie edaspidist elu.

"Reeglina ei tulene aga meie mäluprobleemid halvast või piiratud mälust, vaid üha pealiskaudsemast tähelepanuvõimest. Uuringud kinnitavad, et kehaline aktiivsus mõjutab laste võimet keskenduda ja koolis hakkama saada ning vanemas eas mälu tervena hoidmise esmaseks soovituseks on regulaarne füüsiline aktiivsus," kirjeldab ta.

Mälu parandamiseks saab tema sõnul alustada tähelepanust. Ta räägib, et maailm on viimase paarikümne aasta jooksul infoga üle ujutatud ja uputus aina kasvab - selle sees peab inimene kuidagi ellu jääma, tervena püsima ja oma aju võimalikult mõistlikult kasutama.

"Tähelepanu ja mälu treenimine on nagu sport – saad paremaks ainult selles osas, mida Sa ise teadlikult harjutad. Kui tahad tulemusi, pead pingutama selle nimel. Nagu spordis, tuleb ka tähelepanu ja mälu treenida nii, et oleks mingi eesmärk, kuhu poole liikuda," sõnab ta.

Mälu hoidmiseks ja parandamiseks pole tema sõnul hädavajalik teha pikki treeninguid, vaid kas või natuke korraga, aga see-eest regulaarselt.

"Liiguta end kogu aeg. Kasuta ära iga võimalust anda kehale koormust. Tasub meeles hoida, et nagu meie ajul, on ka kehal kaks poolt. Tuleks koormata mõlemat võrdselt. Tasakaal on arengu võti ja sümmeetrilisus aitab tugevdada ka meie nõrgemat ajupoolt. Kui liigud mööda mõnd harjumuseks saanud teekonda, siis muuda seda. Pane käed rinnal teistpidi risti, harja juukseid teise käega või pese hambaid teise käega. Kahjuks on nii, et mida passiivsemaks jääb keha, seda kiiremini mandub ka ajutegevus ning tähelepanu."

Teisipäeva, 12. oktoobri õhtul annab Tallermaa "Tähelepanust ja mälust harrastussportlase ajus" Tallinna Ülikooli "Treeni teadlikult" loengusarja raames.

Loengus osalejana saad vastused küsimustele:

- Kuidas aju ja mälu arenevad?
- Miks mälu vahest alt veab?
- Millised on meelde jätmise protsessi kolm osa?
- Mis on unustamine ja milleks kordamine?
- Mida on vaja teha selleks, et mälu töötaks?
- Mida on vaja teha selleks, et tähelepanu jaksaks?

Tallermaa liitus 2001. aastal kiirlugemiskooliga, et inimestele kiiret lugemist õpetada. Selle töö käigus tekkis aga tõsisem huvi inimese aju, mälu ja selle treenimise vastu. Niiviisi jõudiski ta 2002. aastal Londonisse ja kohtus kaheksakordse mälu maailmameistri Dominic O`Brieniga. Ta hakkas mälukorüfee õpetuste järgi esmalt kõike enda peal katsetama, kuni valmis mälu treenimise programm. Sellest ajast alates ongi ta eelkõige mälutreener. Ta on mälu teemal kirjutanud ka raamatu "Ajulugu".

Treeni teadlikult sarja loengud toimuvad detsembrini teisipäeva õhtuti, sel aastal viiruse leviku takistamiseks ainult veebiloenguna. Loengud algavad kell 18 ja kestavad ligikaudu 1,5 tundi. Osalustasu 10 eurot (esitatud arve alusel).

Registreerida saab ühele või mitmele loengule. Loengusarjas lisaks veel jäänud üheksa loengut:

19.10 Harrastaja hooajaline ettevalmistus ja vormi ajastamine. Üldkehalise ettevalmistuse treener Mart Markus
26.10 Tervisesportlase toitumise eripärad ja taastumise toetamine. Toitumisekspert Merit Mätlik
02.11 Meeste tervis enne ja pärast 35-eluaastat. Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp
09.11 Selg valutab ja kael kange? Füsioterapeut Taavi Metsma
16.11 Treeningmahu orientiirid ning intensiivsuse määratlemine jõutreeningutel. TLÜ õppejõud ja personaaltreener Siim Kelner
23.11 Uni ja toitumine. Unearst dr Heisl Vaher
30.11 COVID19 läbipõdenuna taas sportimas. Spordiarst dr Pii Metsavas
07.12 „Mitme näoga“ probleemi peavalu põhjused, ennetused ja ravi. Neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo
14.12 Mis on lümfiteraapia ja kompressioonravi?. Füsioterapeut Anastassia Šipilova

Registreeri loengutele! Täiendav info: katrin.soidra-zujev@tlu.ee või telefonil 639 1751.

Loengusarja korraldavad TLÜ Loodus- ja Terviseteaduste Instituut koostöös Tallinn Liigub programmiga.