"Hakkasime lootma, et tuleb kolmas geimivõit ka ja olime juba mõtetega järgmises ringis. Aga see tehti meile kiiresti selgeks, et midagi pole veel läbi," rääkis Venno ETV kaamera ees.

"Neljandas geimis veel pusisime, aga suutsime ikkagi palju rumalaid vigu ja otsuseid teha. Ei saanud rünnakut, kaitses lasime lihtsaid palle maha... Igalt poolt logises. Nemad läksid järjest kindlamaks. Me ei suutnud neid pidurdada ja nii läkski."

Kuigi pikk turniir on füüsisele oma jälje jätnud, ei tahtnud Venno seda vabanduseks tuua. "Eks ta ikka raske oli [viiendas geimis]. Aga neil oli samamoodi. Mitu päeva on mängitud, ühe puhkepäevaga ära ei taastu. Aga see pole siiski vabandus. Oleksime pidanud selle ära võitma," nentis Venno.

Sidemängija Robert Viiber Delfile: "Eks see kaotus hakkab kindlasti kummitama. Minul on esimene suurturniir koondisega. Mina ainult õpin sellest. Kindlasti oleks võinud midagi teisiti teha, aga ei jää põdema. Kolmandas geimis olime Horvaatia poolt täiesti ära löödud. Pigem on neljandast kahju - andsime seal endast kõik, tulime ilusti tagasi, aga vastased olid paremad. Viiendas polnud enam jõudu ja jaksu. Meid murti ära. Esimese punni kaotuse peale läksid pead veidi norgu. Neil oli viiendas rohkem positiivust ja energiat. Panime ka ise, nagu torust tuli, aga meil oli raske pärast kahte kaotatud geimi tagasi tulla."