Kui kolm päeva tagasi rääkis Lehis pronksise individuaalturniiri järel, et viimases matšis mõtles ta ainult sellele, et ta ei taha neljandat kohta, siis täna olid finaalis mõtted pisut teistsugused. „Täna rääkisin endaga valju häälega, ütlesin, et ma suudan seda ja et ma saan sellega hakkama. Mõtlesin ainult torgete peale. Erika matš Choiga, mida ma vaatasin kõrvalt, andis mulle väga palju jõudu, kui nägin, kui hästi ta tema vastu vehkles. Nägin, et ta natuke kardab meid ja üritasin sellest endale jõudu ammutada. Kui vehklema hakkasime, nägin, et ta ei tule mind nii julgelt torkama kui tavaliselt - kasutasin seda ära."

Lehis tõi edu suure põhjusena välja võistkonna väga hea üksteisemõistmise ja toetuse.

„Võistkonnavõistlusel on väga harva nii, et ühel võistkonnal tuleb kõik ideaalselt välja. Alati on keegi, kellega on raskem, kellega läheb natuke käest ära. Aga selle jaoks ongi võistkond - kui ühel on raskem, siis teine teeb jälle selle tasa. Toetasime üksteist täna erakordselt. Võistkonnakeemia oli minu arvates ideaalne, see oligi võidu võti. Kindlasti aitas see väga palju kaasa ja sisendas meile, et suudame seda. Toetasime üksteist, leppisime kokku, et kui keegi saab torke sisse, siis toetame. Kui võidame koos, siis ka kaotame koos, oleme üks võistkond ja igal juhul asjas koos. See aitas meid tegelikult väga palju."

Usk edusse võistkonnavõistlusel oli Lehisel ja teistel naiskonna liikmetel olemas juba olümpiamängude eel. „Absoluutselt - uskusin sellesse väga palju, sest nägin, mis vormis me kõik oleme. Kui hommikul sain aru, kui hea meie omavaheline toetus ja kõik see on, siis süvendas see mu usku veelgi ja uskusime üksteisesse lõpuni välja - kui olime taga, kui olime ees, kui olime võrdses seisus. See uskumine ei kadunud minust vahepealsete päevadega kordagi ära."

Kolm päeva tagasi võitis Lehis individuaalse pronksi. „Ega tunded väga ei erinegi. Praegusest on ehk lihtsalt veel raskem aru saada - et me reaalselt võitsimegi olümpiamängud! Kui individuaalselt kolmanda koha matši võitsin, siis sellele eelnes väike pettumus, pidin ennast uuesti koguma ja vaimselt oli see ehk veidi raskem. Siin oli mul võistkond taga ja see jagatud emotsioon on nii võimas, et ma ei unusta seda kunagi."

Oma esimestelt olümpiamängudelt sõidab Lehis koju absoluutse tähena: kuld naiskonnavõistlusest ja pronks individuaalist! „Ma arvan, et ma ei saa veel päris pikalt sellest aru, et see on minu esimene olümpia ja mul on kaks medalit kaelas! See võtab ikka natuke aega," muigas Lehis.