Hiljuti mõistis Eesti antidopingu distsiplinaarkomisjon maadleja Heiki Nabi süüdi dopingureeglite rikkumises ja eelmise nädala lõpul sai valmis otsus koos põhjenduste ja selgitustega. Varem kinnitas Nabi tiim, et teeb otsuse avalikuks, kuid paraku nii ei juhtunud.

„Hetkel ei tundu korrektne otsust avalikustada, sest see on osa toimikust, mis läheb rahvusvahelisse spordikohtusse (CAS), kuhu asja edasi kaebame,” tõdes Nabi kaitsja vandeadvokaat Paul Keres. Töö sellel suunal juba käib, Lausanne’i saadetakse kastide viisi materjale, mis kinnitavad, et Nabi pole tahtlikult ega teadlikult keelatud ainet letrosooli tarvitanud.

Paraku on reeglite järgi ainult Nabi see, kes võib mainitud otsuse avalikuks teha enne, kui see lõplikult jõustub. Distsiplinaarkomisjoni esimees vandeadvokaat Margus Mugu kinnitas, et neil see õigus puudub. „Küsige vastaspoolelt, miks nad otsust ei avalikusta. Mulle tundub see märgiline,” sõnas ta.

Eesti Päevaleht sai nii ühelt kui teiselt poolelt näpuotsaga selgitusi, mis Nabi kaasusele pisut valgust heidavad.

Kui pädev on karvatest?


Nabi kaitsjad rõhusid sellele, et mikrokogus letrosooli sattus sportlase organismi juhuslikult, saastumise kaudu. Selle kinnituseks tehti juukse- ja kaenlaaluse karva test, mis pidi kinnitama, et Nabi pole tabletina ehk koguses, mis parandab sportlikku tulemust, viimase poole aasta jooksul seda ainet tarvitanud.

Distsiplinaarkomisjon karvatesti ei arvestanud, sest see pole pädev.

„Säärane väide on jahmatav,” tõdes Keres. „Oleme sellega nõus, et karvatest ei muuda positiivset dopinguproovi olematuks ja seda ei saa kasutada keelatud aine tuvastamiseks organismist, kuid seda me ei soovinudki. Tõestasime ajas tagasi minnes, et tegu on saastumise, mitte teadliku tarvitamisega.”

Paul Keres

Mugu vastas: „Juuksekarva test pole valideeritud. Eksperdid viitasid teadusartiklile, kus oli uuritud nelja inimese puhul, kuidas letrosool ladestub juustesse 90 päeva jooksul. Aga esiteks räägime Nabi juhtumi puhul pikemast perioodist ja teiseks... mäletate, kui Andrus Veerpalu vabastati spordikohtus süüdistusest põhjusel, et kasvuhormooni test töötati välja uuringute põhjal, kus analüüsiti kõigest 130 inimest. Aga praegu räägime neljast inimesest... ja kaenlakarvade kohta – eksperdid kasutasid neidki, et ajas kaheksa kuud tagasi minna – pole üldse uuringuid tehtud, kuidas letrosool sinna koondub.”

Nabi osapool tõi välja neli saastumise võimalikku allikat, millest kaks – toidulisandid ja ravimid, mis saadeti ekspertiisi – välistati ja sellega nõustus ka vastaspool. Jäi veel kaks võimalust, kuidas letrosool võis Nabi organismi jõuda: sparringupartneri higi või sülje kaudu või loomamaksa süües.

Paul Keres: „Heiki Nabi süüdimõistmine spordikohtus oleks pretsedent.”

Kerese sõnul kasutavad loomapidajad viimasel ajal üha enam letrosooli selleks, et reguleerida karja ovulatsiooni ehk et vasikad sünniksid karjas võimalikult ühel ajal. „Tõestasime ära, et söödud maksa kaudu on saastumine võimalik, kuid distsiplinaarkomisjon välistas selle põhjusel, et kui tahetakse, et loom jääks tiineks, siis ei hakata teda tapma. Aga kui juhtub, et ei jää tiineks, siis ta just tapetaksegi.”

Kes oli saastaja?


Mugu vastab: „Väheseid uuringuid letrosooli kasutamisel veiste ovulatsiooni tekitamiseks on tehtud USA-s, aga mitte Euroopas, kus seda ainet pole loomaravimina märgitud. Ja miks peaks see aine maksa kogunema? Kusjuures, kui Nabi sõi jaanuaris maksa ja selle kaudu saastus, siis miks ei näita seda juuksekarva analüüs?”
Margus Mugu

Ent saastumine sparringupartneri kehavedeliku kaudu?

Mugu: „Kõik eelnevate juhtumite puhul, kui sportlased on õigeks või osaliselt õigeks tunnistatud, on nad näidanud ära, kes ja kuidas neid saastas. Ühel kukkus ema letrosoolitablett pastakastme sisse, teise organismi sattus aine sekside või suudluse kaudu. Ootasime, et ka Nabi toob esile isiku, kel on olnud kokkupuudet letrosooliga, aga seda ta ei teinud. Meil ei jäänud muud üle, kui ta WADA koodeksi järgi dopingureeglite rikkumises süüdi mõista ja määrata kaheaastane võistluskeeld. Kusjuures jah, me ei märkinud otsusesse, et keelatud aine tahtlik tarvitamine pole tõestatud, aga see pole meie, vaid vastaspoole tõestada.”

Otsuse, kummal osapoolel on õigus, teeb ilmselt spordikohus. Keres on aga veendunud, et Nabi saab süüst vabaks, sest: „CAS on oma praktikat muutnud. Dopinguproovis leiduva mikrokoguse keelatud aine puhul, isegi kui pole otseselt välja selgitatud saastumise allikat, on tehtud kaks viimast otsust sportlaste kasuks. Nabi süüdimõistmine oleks pretsedent.”