Kergejõustikumaailmas on juba paar aastat kehtinud uued reeglid, mille kohaselt peavad liiga kõrge testosteroonitasemega naised tarvitama starti pääsemiseks selle taset alandavaid ravimeid. Selline reegel kehtib seksuaalse arengu kõrvalekaldega naisjooksjate jaoks distantsidel 400 meetrist kuni 1500 meetrini.

Juhuslikult mõjutab antud reegel nii Semenyat, Niyonsabat kui ka Wambuid. Seega ükski neist Tokyos sel distantsil võistelda ei saa.

Ravimite tarvitamisest keeldunud Semenya läks 2018. aastal rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) vastu rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS), kuid 2019. aasta mais tühistas CAS Semenya apellatsiooni. Tippjooksja kaebas otsuse edasi Šveitsi ülemkohtusse, kuid jäi mullu septembris ka seal kaotajaks.

"Pärast mitu kuud kestnud arutelu keeldus Šveitsi föderaalne ülemkohus tühistamast 2019. aasta spordiarbitraažikohtu (CAS) otsust Caster Semenya vastu," seisis kohtu toonases avalduses.

"Šveitsi ülemkohus leidis, et maailma kergejõustikuliidu nõue panna teatud naissportlased ravimeid kasutama, et pääseda starti 400 kuni 1500 meetri jooksu võistlustel, ei lähe vastuollu Šveitsi avaliku korra reeglitega," lisatakse kohtu selgituses.

Semenya teatas toona, et jätkab inimõiguste eest võitlemist. Tänavu veebruaris kaebas ta otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse.

Tokyos jääb Semenyal siiski võistlemata. Mullu ta küll teatas, et proovib teenida piletit 200 m jooksus, kuid tänavu otsustas ta siiski plaanist loobuda. Tokyos ei võistle ka Rios pronksi teeninud Wambui.

"Oleks hea, kui kõrge testosteroonitasemega sportlaste jaoks loodaks uus võistlusklass, sest on vale takistada inimestel oma talendi kasutamist," rääkis keenialanna tänavu juunis BBC vahendusel. "Oleksime esimesed, kes selles arvestuse võistleksid. Saaksime niiviisi motiveerida teisi, kes oma seisundit varjavad."

Küll aga on Tokyos stardis viimaselt olümpialt 800 m jooksus hõbemedali võitnud Niyonsaba. Burundi jooksja suutis täita olümpianormi nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus.