"Meie soov oli seda teha siin, sest seda peetakse maailma üheks paremaks juuksetestilaboriks. Pidime siia nagunii B-proovi avamisele tulema. CAS-i juhtumite puhul on näha olnud, et kui juuksekarvatest pole võetud WADA poolt tunnustatud laborist, ei pruugita seda tõendiks pidada," rääkis Nabi Delfi videointervjuus.

"Antidoping räägib seda (et nende luba pole juuksekarvatestiks vaja), aga kaitsja Paul Keres teab, et on juhuseid, näiteks Sara Errani puhul, kus test võeti, sealt midagi ei leitud, aga kuna testi ei tehtud õiges laboris, siis seda ei võetud tõendina arvesse. Faktid räägivad," lisas Nabi.

EADSE nägemus on teistsugune:

"Sportlane võib ise omal algatusel tellida mistahes lisaanalüüse ja koguda mistahes tõendeid ning esitada need tõendina distsiplinaarkolleegiumile/CAS-ile ja tugineda nendele dopingujuhtumite menetluses (EDR artikkel 8.8.2).

Mitte üheski regulatsioonis ei ole nõutud ja ka kohtupraktikast ei tulene, et sportlane saab tõendeid koguda üksnes antidopingu organisatsiooni vahendusel ning WADA laboritest. Samuti ei tulene eelviidatud allikatest, et sportlase poolt omal käel kogutud tõenditel oleks automaatselt väiksem tõenduslik väärtus kui muul viisil kogutud tõenditel," seisis Nabile kolmapäeval saadetud kirjas.