Jalgpalliliit täpsustab: mingit uut reeglit pole, teise inimese pihta köhimine on alati karistatav olnud
Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul võib tahtlikku köhimist teise inimese suunas vutiplatsil niigi tõlgendada kui ründavat käitumist, mida tuleb karistada kollase või punase kaardiga.
"Sisuliselt midagi uut selles uudises ei ole. Lihtsalt IFAB-i esindaja kinnitas seda, mis on kogu aeg kehtinud. Jalgpallireeglid muutunud ei ole. Lihtsalt keegi meediakanalitest küsis IFAB-ilt sellise käitumise tõlgendamise kohta. Mingit ringkirja reeglite täienduse kohta laiali saadetud ei ole, kuna see võimalus - karistada sellist tüüpi žesti, mis väljendab viiruse levitamist teisele mängijale - on kogu aeg olemas olnud, sest see on selgelt lugupidamatu, ebasportlik ja ründava iseloomuga käitumine," selgitas Uiboleht.
Koroonaviirus on viimastel päevadel üle pika aja ka Eesti jalgpallis taaskord aktuaalne teema, kuna esiliigaklubi Pärnu JK tõi klubisse ukrainlase, kelle 30. juulil Eestis tehtud koroonaviiruse test osutus positiivseks. Seetõttu jäid eilsest Tipneri karikasarja kohtumisest FC Floraga eemale ukrainlasega kokku puutunud Pärnu treenerid Igor Prins ja Gert Olesk, kes peavad veel kaks nädalat karantiinis istuma.
"Haigusnähte kellelgi neist pole, ka mitte positiivse proovi andnud ukrainlasel. Treenerid puutusid temaga kokku väga lühiajaliselt ning ukrainlasel oli sel ajal kogu aeg mask ees. Seega on treenerite nakatumise tõenäosus kaduvväike. Sellest hoolimata on nad esmase abinõuna kaks nädalat karantiinis. Kuna neil sümptomeid pole esinenud, neil otsest nõuet testima minna ei ole," lisas Uiboleht.
Liit on valmis ettevaatusabinõusid taastama
Jalgpalliliit on mai keskpaigast kuni tänaseni olnud klubidega tihedas suhtluses ning jälgib riigi epidemioloogilist olukorda igapäevaselt. Kui olukord peaks Eestis halvenema, on Uibolehe sõnul tõenäoline, et mõningad ettevaatusabinõud, mida rakendati maikuus hooaega taasalustades kuni juulikuuni, tuleb taas kasutusele võtta.
"Oleme kogu aeg valmis vastavalt olukorrale reageerima. Oleme kogu selle aja alates mai keskpaigast klubidega tihedalt ühenduses olnud. Nakatunuid mängijate seas tuvastatud ei ole, aga kui kellelgi on tekkinud haigusnähud, on ta koju jäänud ning testimisele saadetud. Kõik sellised testid on seni olnud negatiivsed," sõnas Uiboleht, lisades, et selliseid juhtumeid on olnud alla kümne.
"See oli rohkem aktuaalne kevade poole, kui viiruse teema oli kõigile uus. Klubid andsid ise teada, et neil on võistkonnas mängija, kes enne treeningule tulekut oli palavikus. Saatsime ta testima ning kui tal paari päeva pärast palavik kadus ja enesetunne oli hea, ühines ta treeningutega. Suvekuudel selliseid juhtumeid pole olnud. Oleme valmis, et sügise poole neid jälle tekib."
"Meil on hea meel, et klubid on ise olnud tähelepanelikud. Kui viirus hakkab jälle uuesti levima, saame meie ja klubid esimese sammuna hakata taastama teatud protseduure, mida varasemalt kasutasime, nagu näiteks temperatuuri mõõtmine. Oleme valmis järk-järgult hakkama ettevaatusabinõusid taastuma, kui olukord peaks halvenema," märkis Uiboleht.
