Spordisõbrast kolleeg teatas mõned päevad tagasi, et kuigi nooruses teeskles ta telerist olümpiamängude vaatamise nimel haigestumist, tuli Pyeongchangi olümpia ajal harva ette hetki, kus ta sättis end spetsiaalselt mõnda võistlust vaatama. Põhjus olevat lihtne: tänapäeval on nii palju alternatiive, ka spordis.

Olümpiaga samal ajal oli võimalik vaadata tipptasemel korvpalli (NBA ja Euroliiga), jalgpalli Meistrite liigat, Rootsi MM-rallit. Head sporti on pidevalt ja seepärast ei tundu olümpia paljudele enam nii eriline kui paarkümmend aastat tagasi. Toona jäi olümpia ajal maailm spordisõbra jaoks seisma, olid ainult võistlused, tulemused, võidu- ja kaotuseemotsioonid… Ent nüüd hakkab olümpia ülimuslikkus kahjuks kaduma.