Hawksi ehk kõige suuremaks mureks on olnud superstaari kaliibriga mängija puudumine. Ühtlus on küll hea ja tagab korraliku tulemuse põhihooajal, kuid play-off seerias endast parema vastase vastu on hädasti vaja tugevat vedurit, kes suudaks mänge kasvõi üksi võidule vedada.

Stabiilselt tugevast meeskonnast tiitlipretendendiks saamiseks on vaja muutusi. Hawks muutused sellel suvel ka ette võttis, kuid väga küsitav on kas need muudavad meeskonda ka paremaks. Meeskonnast lahkusid Jeff Teague (Atlanta kauples ta 3 meeskonna vahelise tehinguga, saades vastu drafti nr. 12 valikuõiguse) ja vabaagent Al Horford. Koos Dennis Schröderiga Hawksis mängujuhi rolli jaganud Teague`i kauplemine oli loogiline samm. Iseasi kas saadud drafti valik Taurean Prince`i näol on Teague`i eest vääriline tasu. Boston Celticsisse lahkunud Al Horfordist ilma jäämine on aga Hawksi jaoks valus löök. Horfordi näol on tegemist parima näitega mängijast, kes teeb vaikselt kuid efektiivselt meeskonnale väga vajalikku tööd ja muudab mängijaid enda ümber paremaks. Ajalugu on näidanud, et koos Horfordiga oli Hawksi mäng oluliselt kvaliteetsem kui ilma temata.

Meeskonna suurimaks täienduseks oli Dwight Howard. Kunagine superstaar ja liiga parim kaitsemängija on aga viimaste hooaegadega teinud pigem vähikäiku. Osaliselt on põhjuseks tõsine seljavigastus, mis on mehe mängu juba mitu hooaega järjest seganud, kuid järjest enam räägitakse ka Howardi puhul kõigest sellest, mis jääb väljaspoole füüsilist vormi. Oma karjääri esmestel hooaegadel Orlando Magicu eest mängides oli Howard üks positiivsema suhtumise ja imagoga mängija liigas ja meeskonnaga saavutati ka edu. Koos kuulsusega kaasnes aga ka staaripalavik ja viimaste hooaegadega on Howardile külge jäänud primadonna maine ning teda süüdistati sisekliima lõhkumises nii Magicus, Lakersis kui ka Rocketsis. Mees ise loomulikult eitab probleeme. Hawks loodab, et kodulinna Atlantasse naasmine muudab Howardi teiseks inimeseks ja meeskondlik mäng, mida Hawksis mängitakse hoiab meest ka rahulolevamana. Houstonis keerles rünnak James Hardeni ümber ja oma parimatel päevadel Orlandos rünnakufookuses olnud Howard tundis, et tema panust kaitses ei väärtustata rünnakul piisavalt. Isiklikult arvan, et põhjuse vingumiseks leiab alati ja on vaid aja küsimus kui Howardil tekivad teda viimastel aastatel saatnud probleemid ka Atlantas. Meeskonnaga liitus ka Jarrett Jack, kes eelmisel hooajal sai küll raske põlvevigastuse, kuid peaks siiski olema piisavalt kvaliteetne vahetusmees Schröderile.

Kyle Korver, kellel oli oluline roll üle-eelmise hooaja Hawksi edus, võttis eelmise hooajal ette muutuse oma visketehnikas, kuid tulemused olid katastroofilised ja hooaja teise pooles pöördus ta tagasi vana visketehnika juurde. Koos Horwardi meeskonda lisandumisega on uuel hooajal kriitiline, et Korver ja Hawks üldiselt suudaks väljast viskeid tabada. Paul Millsap, Dennis Schröder, Dwight Howard, Kyle Korver, Kent Bazemore, Thabo Sefolosa ja Mike Scott moodustavad tugeva koosluse, kuid kui Dwight Howardiga võetud risk ennast ei õigusta on Hawks veel kehvem kui eelmisel hooajal. Ennustan, et Hawks kõigub põhihooaja lõpuks ca 40 võiduga play-offidesse pääsemise ja väljajäämise piiri peal. Play-offidest välja jäämine tähendaks suure tõenäosusega peatreener Mike Budenholzeri jaoks hundipassi saamist, mis võib olla sellel suvel tehtud kosmeetika asemel see tõeline muutus, mida Hawks hädasti vajaks.

Video kevadisest Hawks-Cavaliersi play-offi seeria viimasest mängust: