Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadlased koos ettevõttega Sports Gene töötasid välja geenitestid, millega on võimalik selgeks teha vastavalt oma geenidele, millised on isiklikud sportlikud eelsoodumused ning võimalused kehakaalu ohjeldamiseks.

Mis on geenid?

Inimesel on 20 000 kuni 25 000 geeni. Geen on DNA lõik, nö ehitusblokk, millelt sünteesitakse valke. DNA on pärilikkusaine, mis on kõikides meie keharakkudes ühesugune. Geenid sisaldavad informatsiooni, kus ja millal teha vajalikke valke ning määravad ära valgu koostise, mis paneb aluse erinevusele valkude struktuuris ja funktsioonis ning seega kogu organismi talitlusele.

Inimesed on 99,9% ulatuses identsed

Tegelikult on inimesed umbes 99,9% ulatuses geneetiliselt identsed ning vaid 0,01% meie geenidest määrab ära inimeste vahelised erinevused, mida on umbes kolm miljonit. DNA koosneb nukleotiididest (A, T, C ja G) ja kui võrrelda kahe inimese DNA lõike, võib juhtuda, et neil on samas lõigus erinev nukleotiid: ühel GCCTGA ja teisel GCTTGA. Neid erinevusi määravad SNP-id (loe: snipid) ehk ühenukleotiidsed polümorfismid, mis tekivad DNA järjestuses. Just SNP-de vahelised erinevused muudavadki kõik indiviidid geneetiliselt unikaalseks (välja arvatud ühemunaraku-kaksikud, kes on geneetiliselt identsed). Inimesel on igas rakus kaks koopiat kromosoome ning ta saab vanematelt kas kaks erinevat või kaks ühesugust koopiat igast SNP-ist.

Geenitestid

Geenitestidega määratakse SNP-d ning analüüsist selgub antud inimese genotüüp uuritavas geenis. Geenitestid on vajalikud nii geneetiliste haiguste diagnoosimisel kui ka inimese genotüüpi arvestava parima ravi määramiseks. Lisaks soovitakse järjest enam parandada oma tervist ning elukvaliteeti, mille saavutamisel on üheks abivahendiks kindlasti inimese geenide analüüs.

Elukvaliteedi parandamist tuleks alustada elustiili muutmisest ning vaadata üle oma toitumis- ja liikumisharjumused. Eesti teadlased on välja töötanud geenitestid, mis aitavad valida inimesele sobiva spordiala ning parima viisi kaalu langetamiseks või säilitamiseks, tuginedes geneetilistele iseärasustele. Geenitest sobib teha kõikidele. Kuna geenid elu jooksul ei muutu, annab test informatsiooni, mida saab järgida terve elu. Järgmisel nädalal räägime lähemalt kahest erinevast geenitestist - sportlike võimete ning ülejärgmisel nädalal kehakaalu ohjeldamise geneetilisest testist.

Autorid: Siiri Sarv, geenitehnoloog ja Karin Tein, analüütik- laborant


28.11.13 täiendus: Teema on tõstatanud rohkelt küsimusi ja kellel huvi, siis 3.detsembril kl 18.00 peab spordifüsioloog Tõnis Matsin harrastussportlastele loengu: MILLISE SOODUMUSE ANNAVAD SPORDISAAVUTUSTELE MINU GEENID? Loengul saab uusi teadmisi: kuidas on geneetika, spordiharjumused ja toidu mõju meie organismile seotud, millist mõju omavad minu treenitavusele sünnipärased geneetilised eeldused, keskkonnast tulenevad ja isikupärane treeningsüseem, mis infot mulle annab sportlike võimete geneetiline test, kas see võiks olla aluseks spordiala, treeningprogrammi ja saavutuste paika panemisel? 

Toimumiskohaks Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tondi 55, Tallinn. Loeng algab kl 18.00 ja kestvus ca 1,5 h. Osavõtutasu 5 eurot (maksta saab kohapeal, sularahas). Oma osalemissoovist anna palun teada: katrin.soidra-zujev@tlu.ee. Loeng toimub koostöös Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST ja Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudiga loengusarjas TREENI TEADLIKULT. Lisainfo ja teised loengud: http://www.tlu.ee/et/terviseteaduste-ja-spordi-instituut/taiendkoolitused/Treeni-teadlikult-registreerimine