Helistan Võru staažikaimale võrkpallitreenerile, et tema hiljutise õpilase kohta midagi juurde küsida. Aksel Saal rõhutab kohe, mida oluliseks peab: „Roberti esimene treener on Urmas Tali, mitte mina. Robert on Urmase leid ja õpetas teda kuni C-klassi lõpuni. Minu hoole alla tuli ta kaheks aastaks alles siis, kui Urmas Soome treeneriks läks.“

Helistan Urmas Talile. Ei vasta, mitu korda ei vasta. Lepin olukorraga, kuid ei jäta väikest lookest kirjutamata. Toetudes sellele, mida rääkis Aksel Saal ja teades väga hästi, et Robert pole veel täht. Tegija sai Robertist ruttu, ta paistis silma ja kogus auhindu igas vanuseklassis. Keskkooli viimased aastad veetis Tallinnas, Audentese koolis. Samal ajal kaitses kodulinna Võru VK meeskonna ja spordikooli au ning kutsuti möödunud aastal Bigbank/Tartu meeskonda. „Tartus oli progress ilmne, eriti hooaja lõpus,“ rõhutab Saal.

„Tal on kõva võistlejahing,“ rõhutab Saal, „ei virise, et ei jõua. Kui vaja, tuleb jõuda.“ Saal juhib tähelepanu löögiliigutusele: „Robertil on omapärane löök, justkui õla tagant. Sealt tuleb niisugune litakas, et... Ka blokeerimisoskus on meeste hulgas mängides selgelt edasi läinud.“ Robert Täht on Eesti juunioride koondise liige, üks resultatiivsemaid. Meeskond pääses mõni nädal tagasi U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Suvel toimub ülemaailmne universiaad. Tugevnev Tartu meeskond tõuseb tõenäoliselt taas esikohapretendendiks Schenkeri liigas, Eesti meistri- ja karikavõistlustel. Mänge ei napi ka Eesti koondisel, arenemiseks võistlusi jätkub. Täht on alles üheksateistkümnene, ta saab ainult paremaks minna.