Katrin Klaebo sõnul on Johannes Livile väga suureks eeskujuks ja see annab õetütrele valitud teel pingutamiseks kõvasti motivatsiooni. „Tema vanemad on küll ka sportlikud, aga isa Lauri Leivo tegi tegusid purjetajana ning ema tegeles tantsimisega. Seega otsene suusatamise eeskuju ongi talle pigem ainult Johannes,“ ütleb Katrin Klæbo.

Vanuseklassis N16 võistlev Leivo on Hawaii Express noorte suusasarja üldarvestuses hetkel viiendal kohal, eelmisel etapil Tehvandil peetud suusakrossis õnnestus tal tulla hõbemedalile.

Liikumine kui norralaste elufilosoofia

Johannese edu mõtestab Katrin järgmiselt: „Ma ei ole mitte ühtegi teist nii suure võitlejahingega ja tugeva vaimuga inimest kohanud, ta on lausa sportlaseks sündinud. Juba lapsena ümber meie maja joostes soovis ta oma õde ja venda alati võita ning oli valmis end selle nimel lausa hingetuks spurtima.“

Sportlaskarjääri hoopis jalgpalliga alustanud Johannes Høsflot Klæbo tõi suusatamise juurde tema suusatreenerist vanaisa Kare, kuigi suure tõuke selleks andis ka norralaste üldine suhtumine nii sporti kui liikumisse tervikuna. „Kui meie teeme inimeste liikuma saamiseks kampaaniaid, siis nemad veedavad õues sportlikult aega igal vabal hetkel ning isegi ilmaolude kiuste. Kui meil on lasteaedades õueõppe päevad, siis Norras on levinud õueõppe lasteaiad ehk õues liikumine algab maast madalast.“

„Mäletan, kui me Trondheimis tema isaga koos suusatamas käisime, siis oli nii kihvt vaadata, kuidas üks laps oli rajal koos isaga, teine istus kukil ja kolmas kelgul. Õues veedab nende pere küll aega igal võimalusel, lisaks suusatamisele meeldib Klaebode perele joosta, jalgrattaga sõita ning matkata.“

„Ehk siis Johannes on sellises keskkonnas üles kasvanud, sporti teeb ta küll eesmärgi nimel, aga suure rõõmuga ning see ongi tulemus. Jah, Norras on ka kogu sportlaste jaoks üles ehitatud tugisüsteem väga hea, aga lõpuks algab kõik suhtumisest,“ leiab Katrin Klæbo.

Katrin Kläbo.

Naise sõnul on suusaspordiga tõsisemalt rammu katsunud ka Johannese vend Ola, kes on tänaseks oma kire leidnud hoopis video- ja filmimaailmas ning lõpetab sel aastal ülikooli. Nende õde Ane Klæbo on suusatamises samuti edukas, kuid tema alustas vennast oluliselt hiljem ning ka oma võitlusvaimult on ta pigem tagasihoidlikum.

Vanaisa Trygve on kui elav spordileksikon

Raplamaal oma õnne leidnud Trygve elab perele kaasa peamiselt teleri vahendusel. „Viimased viis aastat oleme me vaadanud absoluutselt kõiki Johannese võistlusi. Kui teleülekanne puudub, siis üldjuhul toovad mõõduvõtud koju kätte spordiportaalide ülekanded internetis. Trygve loeb väga palju, uurib, analüüsib ja on sisuliselt kursis kõikide aladega, kus Norra on edukas.“

Katrin Klæbo õetütar Liv poodiumil (kõige vasakpoolsem).

Õppis abikaasa kõrval liikuma ja innustab ka teisi

Tänaseks juba 30 aastat väldanud kooselu on oluliselt muutnud ka Katrini Klæbo suhtumist liikumisse. „Kasvasin Tallinnas ja tulin teistsugusest ühiskonnast, kus elu oli üsna tavaline. Trygve õpetas mind liikuma, vedas igal nädalavahetusel metsa kõndima, suusatama, mägedesse matkama või basseini ujuma. Oleme palju reisinud ja ka mujal olles alati oma aega aktiivselt liikumisega sisustanud.“

Oma tervise eest hoolitsema ja liikuma on Katrin Klæbo innustanud ka kõiki oma kogukonna liikmeid. Ta on vedanud mitmeid rabamatkasid ning käima lükatanud PÖFFi sõsarfestivali NÖFF, mis tänavu oli eraldi pühendatud naiste tervisele. Toimusid nii loengud, raamatuesitlused, vaadati filme kui mindi päriselt õue liikuma.

Lisaks veab ta ka Raplamaal naisorganisatsiooni, mis koondab nii ettevõtjaid, tippjuhte, õpetajaid, kunstnikke kui paljude teiste elualade esindajaid. „Kõikide minu ettevõtmiste läbivateks märksõnadeks on nii tervise hoidmine kui liikumine,“ kinnitab Katrin Klæbo.