Silver Karjus (47) on tenniseentusiast, kahe lapse isa ning on treenerina teinud koostööd kuue WTA esisaja mängijaga, käinud treenerina rohkem kui 40 WTA ja 14 suure slämmi turniiril, juhendanud mitmeid Eesti täiskasvanute ja noorte meistreid ning andnud nõu paljudele harrastusmängijatele. Artikkel ilmub Delfi Meedia ja EOK korraldatud ning 31. detsembril lõppenud arvamuslugude konkursi „Treener, sportlane ja toetav keskkond“ raames.

Tänapäeval moodustavad lapsevanemad ühe kandvama rolli taustajõududes, sest nende rahakoti najal vähemalt alguses laps sporti teeb ja spordisaali või staadionile jõuab. Lapsevanemate ja treenerite vaheline koostöö on äärmiselt oluline ning fanaatikutest lapsevanemate ja treenerite vahelised rollid peavad kohe algusest olema selgelt jaotatud, et koostöö toimiks. Kõige alus on usaldus!

Iga spordifanaatikust lapsevanem unistab juba sünnitusmajas, et kui sünnib poiss, saab tema lapsest kindlasti Messi, Ronaldo, Tiger Woods või LeBron James, aga kui sünnib tüdruk, siis pole kahtlust, et Maria Šarapova või Serena Williams. Kahjuks on vanemate unistuse, et laps ükskord spordiga suurt raha teeniks, tõenäosus väiksem kui lotoga võita. Tihti pimestatud ja kallutatud vanemad arvavad last trenni tuues, et ta on juba maailma kiireim, osavaim, koordineerituim ja nutikaim.