Tänaseks päevaks 40-aastane Adriano veetis oma klubikarjääri edukaimad aastad Itaalia kõrgliigas, kus ta esindas nii Milano Interit, Parmat, AS Romat kui ka Fiorentinat. 2000-ndate aastate keskel oli Adriano üks Euroopa ohtlikumaid ründajaid ning ta krooniti Interi särgis ka neljakordseks Itaalia meistriks.

Alates 24. eluaastast hakkas aga talendika mängija sära vaikselt tuhmuma. Selle peamisteks põhjusteks olid depresioon ja alkoholism, mis tekkisid pärast isa surma 2004. aastal.

„Kui 2011. aastal oma hüppeliigest vigastasin, siis teadsin, et mu karjäär on läbi. Loomulikult võib alati üritada operatsiooniga vigastust ravida, aga pärast seda pole enam keegi endine. Mu plahvatuslikus oli kadunud. Sama asi juhtus siis, kui mu isa suri. Ainus vahe oli see, et mu arm asus sedapuhku sügaval sisimas",“ rääkis Adriano, kes pärast 2011. aastal Romast lahkumist sai karjääri jooksul kirja veel ainult kolm ametlikku kohtumist.

„Inimesed arutasid, et mees, mis Adrianoga juhtus? Vennas, see on lihtne. Mul oli üks suur auk jalas ja teine, mis oli mu hinges,“ lausus 27 koondiseväravat löönud mees.