Johansson pakkus välja drastilised muudatused, et mängud sportlikult huvitavamaks muuta.

"See maikuine võistlus lihtsalt teeskleb maailmameistrivõistlusi. Parimad mängijad võitlevad endiselt NHL-i meistritiitli nimel, on vigastatud, peavad läbirääkimisi uue lepingu üle või tahavad lihtsalt puhata. Need on teise ešeloni mängijate võistlused," leiab Johansson.

Rootslase arvates võiks maailmameistrivõistlused toimuda kahe aasta tagant, et parimad mängijad turniirile tuleksid. Samas märgib ajakirjanik, et rahvusvaheline hokiliit ei ole valmis loobuma iga-aastasest rahaliselt tulusast turniirist.

Johansson leiab samas, et lisaajal tuleks loobuda kolm-kolme vastu mängimisest. Seda süsteemi on kritiseerinud teiste seas ka soomlased.

Ühtlasi pakub rootslane välja täiesti uue võistlusformaadi. Johanssoni arvates on praegune alagrupiturniir, kus kõik peavad pooleteise nädala jooksul seitse mängu, liiga pikk ja tuim. Ta soovitab eeskuju võtta käsipallist. Seal on alagrupimängud, vaheetapp ja play-off'id. Muudatuse kohaselt poleks meeskondade arvu vaja vähendada, küll aga oleks siis vähem mänge väikeste ja suurte hokiriikide vahel. 16 meeskonda võiks tema sõnul jagada nelja alagruppi, kust grupivõitjad ja kaks paremat teise koha meeskonda pääseksid kolme meeskonnaga vahegruppidesse, mille parimad mängiksid seejärel medalimängudes. Alternatiivina võiks Johanssoni arvates otse poolfinaali pääseda esimese ringi kaks paremat.

Veelgi radikaalsem on Rootsi ajakirjaniku ettepanek viia mängud veelgi lähemale suvele. Teda häirib, et näiteks Rootsi meistriliiga hooaeg sai läbi vaid päev enne tänavust MMi.

"Alustame võistlust nädal hiljem. Rumal on arvata, et hoki on talispordiala. Hoki on parim siis, kui sul on õues lühikesed püksid jalas ja vajad päikeseprille," kirjutab Johansson.