„Sain palli, läksin keskele ja lõin peale. Edasi poleks jaksanud seal enam joosta. Mul oligi võimalus lõigata sisse ja lüüa peale. Jalad olid juba päris pehmed. Esimesel poolajal korjasin vigastus ka üles. Mängisin haige jalaga,” tunnistas rõõmsameelne Luts kuldmedal kaelas.

Luts tõdes, et halvemal juhul oleks tal tulnud vahetusest pingile puhkama tulla. „Rääkisime peatreeneriga asjad läbi. Andsin Karelile (Karel Voolaidile) võimaluse vaadata, kas ma suudan või mitte. Ta otsustas mind mängu jätta. Läks hästi,” avaldas Luts.

Lutsu sõnul oli karikafinaal karikasarja otsustavatele mängudele omaselt üsna kinnine ning eksida ei soovinud kumbki osapoole. „Kui on palju kaalul, siis ei soovi keegi tagalat avada ja lasta ohtlikel olukordadel tekkida. Nii meie kui ka Kalju kaitsesime kompaktselt. Oligi selline mäng, kus võib ainult üks olukorda olla,” rääkis Luts.

Lisaks karikavõidule kindlustas Paide eelolevaks suveks ka eurokohta. Paide alustab mängudega Konverentsiliiga esimesest eelringist. „Klubi esimene karikas. Siin ei olegi muud öelda. Kõik mängijad väga tahtsid seda. Samuti tuli eurokoht ka. Selle järgi täna siia tulimegi,” sõnas Luts, et seekordne triumf on ilmselt karjääri üks magusamaid kui mitte kõige magusam. „Paide on minu sünnilinn ja seal olen saanud oma jalgpallihariduse. Sealt olen üles lennanud. Nüüd oleme nii kaugele jõudnud ja oleme meistriliiga tippseltskonnas. See on uhke tunne.”