Norralased seadsid Pyeongchangi mängude eel endale eesmärgiks võita kokku 30 medalit. Kui säärane arv kokku saadakse, siis oleks tegemist norralaste isikliku rekordiga talimängudelt. Praegune tippmark on neil 26 medalit. Nii palju autasusid koguti 1994. aasta kodumängudel Lillehammeris ja 2014. aasta Sotši olümpial.

Praeguseks on Pyeongchangis läbi saanud 6 täispikka võistluspäeva ja ees on veel 10. Norral on aga juba koos 17 medalit. Autasude üldarvult ongi Norra praegu kõige edukam riik. Medalitabelis ollakse aga teised, kuna Saksamaal on 9 kuldmedalit Norra 6 vastu. Kui kõik erinevat värvi autasud kokku lüüa, siis on sakslastel teisena 15 medalit.

Kui Norra oli talimängude algusaegadel reeglina kõige edukam medaliriik (esimesest kuuest taliolümpiast oldi medalitabelis viiel juhul esimesed ja korra teised) ja praegu ollakse samuti tabeli absoluutses tipus, siis norralastel on olnud ka keerulisemaid aegu. Kõige ebaõnnestunum oli Norra jaoks 1988. aasta Calgary olümpia, kus jäädi üldse kuldmedalita. Kokku võideti toona 3 hõbe- ja 2 pronksmedalit.

Nelja aastaga tehti läbi aga totaalne muutus ning 1992. aasta Albertville'i mängudel võideti 9 kulda ja kokku 20 medalit ning lõplikus pingereas oldi 3. medaliriik.

Kuldmedalite mõttes on seejärel nende standardite kohaselt kehvasti läinud ainult 2006. aastal Torinos, kus võideti küll 19 medalit, kuid ainult 2 kuldset.

Pyeongchangis ollakse nüüd teel aga järjekordsete rekordite suunas.

***

Eesti lähiriikidest on Pyeongchangis korralikku olümpiat tegemas ka Rootsi, kes on medalitabelis 3 kuld- ja 2 hõbemedaliga 6. kohal. Soomel on kirjas 3 pronksmedalit ning Olümpiasportlastelt Venemaalt 1 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Reedel loodavad oma medaliarve avada ka lõunanaabrid lätlased, kelle suurim talispordistaar Martins Dukurs hoiab skeletonis poolel võistlusmaal 3. positsiooni.