Eesti kohtuniku seiklused: Jeltsiniga saunas, trimpamine NBA ässaga ja 39 000 silmapaari
58-aastase (!) staažiga võrkpallikohtunik Mati Koorep vilistas oma viimase meistriliiga mängu.
"Aitab,” otsustas 70-aastane korüfee, kes on õigust mõistnud kokku 6855 mängus. „Meistriliiga tasemel ma enam ei vilista.” Küll aga võib teda näha madalamates liigades. Koorep alustas kohtunikutööd 12-aastasena Märjamaa meistrivõistlustel. 19-aastaselt hakkas ta vilistama Nõukogude Liidu kõrgliigas, kus tegutses 26 aastat, kauem kui keegi teine.
Pikk karjäär kätkeb palju põnevaid fakte ja värvikaid seiku. Avaldame valiku Koorepi mälestuskatkeid, mis ta on ise vahva sõduri Švejki stiilis kirja pannud.
1966. aastal oli Mati Koorep Donetskis oma esimeses liidu kõrgliiga naiste mängus teine kohtunik. Mängu esimene kohtunik Vladimir Vinogradov teatas umbes kolmveerand tundi enne matši algust, et traditsiooni kohaselt tuleb enne elu esimest kõrgliiga mängu ära juua ääreni täis klaas (mitte pits, vaid ikka teeklaasi jagu, 250 ml) viina. Noore mehena ei julgenud Mati (19) vanemale kolleegile vastu hakata: „Kui on selline komme, tuleb täita.” Kuna hotelli puhvetis viina ei olnud, joodi Bulgaaria brändit Pliska. Mäng kestis kaua ja viiendas geimis tuli Matil abivahendiks võrguposti kasutada, et kuidagi püsti püsida. Võistluste aserist peakohtunik Štšarinski, kel endal polnud kainet päeva, Mati kurba olekut õnneks ei märganud.
1967. aastal Kalugas liidu karikavõistlustel läks saali küttesüsteem rikki. Väljas oli 40 kraadi külma ja saalis sooja ainult kaheksa kraadi. Võistlusi ära jätta ei lubatud. Mängijatel lubati mängida pikkades soojendusdressides ja kohtunikud võisid olla mantlites, kuid kindaid kätte ja mütse pähe panna ei tohtinud.
1970. aastatel eemaldas Mati Koorep Tallinna Kalevi tütarlaste treeneri Jaan Prassi saalist 23 korda.
1971. aastal vilistas Tallinna noorte meistrivõistlusi praegune tuntud kirjanik Kalle Käsper, olles kõigest üheksa-aastane.
1974. aastal Rostovis liidu kõrgliiga mängus AKSK ja Riia Radiotehnikise vahel sai teise geimi time-out’i ajal kohtunik-sekretäri laua kohale kummardanud Mati võrgupostiga tugeva löögi vastu selga ja pead, sekretär sai hoobi näkku. Selgus, et Rostovi pealtvaatajad olid AKSK peale väga tigedad ja keerasid võrgupostide kinnitustrossid lahti. Tigeduse põhjus seisnes selles, et nende võistkonna tippmängijad Vladimir Kondra ja Jefim Tšulak olid võetud AKSK-sse aega teenima. Mäng seisis ligi pool tundi, enne kui leiti uued pingutajad ja kohtunikud olid saanud arstiabi.
1975. aastal vilistas liidu kohtunikebrigaad Fazil Kulijev – Mati Koorep Moskvas Sõbralike Armeede paraadil Rumeenia Steaua ja Jeemeni meeskonna mängu (vanad reeglid). Matš kestis ainult 17 minutit ja jeemenlased ei jäänud üheski geimis punktita.
1975. aastal venis liidu rahvaste spartakiaadil Mati Koorepi ja Ivar Prauni vilistatud Poola ja Kuuba matš 232 minuti pikkuseks. See on kolm tundi ja 52 minutit. Teadaolevalt on ajaloo pikim mäng 1976. aastal Montreali olümpial toimunud Poola ja Kuuba kohtumine, mis kestis 245 minutit ehk neli tundi ja viis minutit.
1977. aasta: viinaviskamine Boriss Jeltsiniga. Liidu kõrgliiga meistrivõistluste finaalturniiril Sverdlovskis oli treeneritele ja kohtunikele korraldatud vastuvõtt saunas, muidugi koos alkoholiga. Ürituse patroon oli Sverdlovski oblasti parteikomitee sekretär Jeltsin, meistersportlane võrkpallis. Nii kui avati sauna leiliruumi uks, olid peaaegu kõik eesruumist kadunud. Sinna jäid Jeltsin, Mati ja veel mõned mehed. Jeltsin teadis, et Mati on Eestist, ja lausus Matile üle aegade kestva toosti: „Nu davai estonets, budem pit za krassivõhh estonskihh nevest – Metu, Ritu, Jutu.” See ütlemine on Matile selgelt meelde jäänud. Siis ta ei saanud kohe aru, mida Jeltsin öelda tahtis. Hiljem selgus, et kui Jeltsin oli mänginud liidu üliõpilaste meistrivõistlustel, oli ta tutvunud Eesti „devuškatega”, nagu ta nimetas Eesti naiskonna mängijaid: Meeta Viirmäe (Selg), Rita Karu (Lind) ja Juta Raudsepp (Kama).
Kord Dnepropetrovski oblastis toimunud liidu sõjajõudude lõunaringkonna meistrivõistlustel sadas enne mängu kui oavarrest. Väljak oli kui bassein, vesi lainetas. Mängida polnud võimalik. Sõjaväelased leidsid nutika lahenduse: valasid väljaku lennukikütusega üle ja panid tule otsa. Väljak oli mõne hetkega kuiv, kuid kadunud oli ka võrkpallivõrk – see põles ära.
1986. aasta Moskva Hea Tahte Mängudel vilistas Mati mõned mängud ja oli spordihalli vanemkohtunik. USA korvpallilegend Bill Russell tegutses mängudel fotograafina. Russell kaotas spordikoti, millel oli USA logo ja Bill Russelli initsiaalid. Spordikott leiti ja toodi Mati juurde võistluste staapi ning Mati andis koti Russelile võistluste staabis üle. Kuna B. R. oli täiskarsklane, joodi vene kombe kohaselt teed.
1986. aastal tegutses Mati kohtunikuna USA-s liidu ja USA maavõistlusmängudel. Esimeses mängus Standfordis vilistas kohalik kohtunik Tom Slaymaker kogu aeg n-ö musta valgeks. Kuigi kõnealuses mängus oli liit selgelt parem, kaotati mäng 2 : 3. Järgmises mängus oli Mati esimene kohtunik ja sama ameeriklane teine kohtunik. Mati otsustas vilistada teravalt, nagu vilistas tavaliselt liidu meistrivõistlustel. Ameeriklaste liider Karch Kiraly sai punase kaardi. Selle mängu võitis liidu meeskond 3 : 1. 10 000 USA fänni karjusid kogu kohtumise Matile: „Tovarištš!”
1989. aasta USA karikavõistluste lõppedes Los Angeleses andsid korraldajad igale osavõtjale žetooni, millega sai halli baarist alkoholi tellida. Mati istus pärast väsitavat mängu baarileti ääres, kui järsku pani keegi talle suure käe õlale, küsis talt žetooni ja tuli hetke pärast tagasi suure pokaaliga, milles oli paarikümnekraadine jook. See mees oli korvpallilegend Wilt Chamberlain (217 cm). Enne USA karika finaalmängu kinkis Chamberlain kõikidele osavõtjatele Lakersi fännisärgid. Särk ulatus Matile allapoole põlvi.
1989. aastal USA karikavõistlustel vilistas Mati Kingdom Arenal USA ja Brasiilia mängu, millel oli piletiga pealtvaatajaid üle 39 000. Rekordiline võrkpallimatš peeti 1982. aastal Maracanã staadionil. Brasiilia ja liidu koondiste heitlust vaatas 97 000 inimest. Kaasa lõi ka Viljar Loor.
1989. aastal said Eesti meistrivõistluste finaalis kokku Tallinna Silikaat ja Tallinna Autobussikoondis. Ühel pool oli Avo Keel, teisel pool Aare Salumaa. Sisuliselt oli tollane esindusmeeskond kahe võistkonna vahel jagatud. Mati andis selles mängus 12 kaarti. Milles asi? Reeglid olid muutunud, kasutusele oli võetud viivitushoiatus, aga mängijad ei olnud sellega kursis. Nad üritasid venitada, kallasid näiteks time-out’i ajal sihilikult vett väljakule.
1992. aastal kohtusid EM-valiksarjas Eesti ja Valgevene naiskonnad. Mängu vilistasid esimese kohtunikuna Heikki Heino ja teisena Mati Koorep. Enne mängu algust aitasid ajakirjanik Valeri Maksimov ja Mati Eesti naiskonna väsinud peatreeneri Teet Tibari puhkama Kalevi spordihalli peakohtuniku ruumi. Eesti naisi juhendas abitreener Raivo Jeenas. Kui oli mängitud kaks geimi, otsustas peatreener, et on küllalt puhanud ja täis võitlusvaimu, et Eesti võidule viia. Kuid ta teele tekkis ületamatu takistus (force majeure). Puhkama abistajad olid unustanud kohtuniku ruumi ukse lukku. Uks ei avanenud ka marulise rammimise peale, mistõttu otsustas peatreener edasi puhata. Peatreeneri tarkadest nõuannetest ilma jäetud naiskonnal tuli leppida valusa kaotusega.
