Olid kauged 1980-ndad. Üks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäre oli just maetud, kaks ootasid järge. Vabadusest polnud juttugi, pigem keerati kruustange rohkem pingule. Aga mitte piisavalt, sest ühtäkki otsustasid soomlased oma rahvusmängu Soome pesapalli lõunanaabrite juures propageerima hakata. Ja see läks edukalt.

Naabreid võib mõista, sest nende pesapall on unikaalne mäng, üheski teises riigis seda ei mängita. Või kui, siis teevad seda soomlased, et luua võõrsil kodutunnet.