Eesti ja Šveitsi neljapaadimehed alustavad Portugalis koostööd
Eelmise aasta lõpupäevil 2015. aasta tulemuse eest võistkondliku „Kristjani“ ja Eesti parima võistkonna au pälvinud tiim on saanud viimase kuu jooksul tugevalt kodus treenida, kuid nüüdseks ollakse juba sooja päikese all Portugali uhiuues treeningkeskuses Pocinhos (koondislased lendasid lõunalaagrisse laupäeval, 9. jaanuaril – toim), kirjutab Sõudeliidu kodulehekülg.
Matti Killing, peale novembris toimunud Horvaatia veelaagrit treenisite kodus. Kas tehtud töö tulemuse ja kvaliteediga võib rahule jääda?
Detsember oli meie jaoks väga töine. Tegime palju mahutreeninguid – kui ilmaolud võimaldasid, sõitsime ratast, jooksime, lisaks tõmbasime sõudeergomeetrit ning sikutasime kangi. Treeningtunde kogunes nädalas 20-ne jagu, mõnel mehel rohkemgi. Perioodi jäid ka sisesõudmise Pärnumaa meistrivõistlused, kuhu läksime intensiivse koormuse pealt. Haigestumise tõttu jäi kõrvale Kaspar Taimsoo, kuid nüüdseks on temagi rivis tagasi.
Praeguseks olete juba kõik koos Portugalis, et sõudjate mõistes veemõnusid nautida. Tavapäratult vara, kui võrdleme eelmisi hooaegu.
Kuna olümpia-aasta on erilise tähtsusega, siis otsustasime muuta tavapärast maailmameistrivõistluste ettevalmistuskeemi ning naasime mudeli juurde, mida kasutasime edukaks osutunud Londoni mängude hooajal. Siis sõudsime sageli Sevillas. Kui tavaliselt oleme viimastel aastatel jaanuaris suuskadel, kas Jõulumäel või Santa Catherinas, Itaalias, siis konkurentidega sammu pidamiseks peame nüüdki rohkem vett saama. Vormi ajastamisel on oluline tähele panna, et olümpiamängud toimuvad MM-ist ligi kuu aega varem, mistõttu tuleb ka vormikõverat selle võrra varasemaks rihtida.
Kui tähelepanelikult jälgida, siis on meie vorminäitajad hakanud tõusma juulis, mil oleme Luzerni maailmakarikasarja etapil jõudnud poodiumile ja hoidnud seda tõusu maailmameistrivõistlusteni. Ning aegadel, kui Euroopa meistrivõistlused jäid septembrisse, jõudsime tehtud töö pealt ka seal medalivõitudeni.
Pocinho on nimi, mida sõudmisega ei tea seostada ja siit ka küsimus, millest selline valik?
Rääkides uuest kohavalikust, siis Põhja-Portugalis asuv Sindi suurune Pocinho ning sealne Pärnu jõe mõõtu veekogu pakuvad väga häid võimalusi ja vaheldust. Eelmisel sajandil käisid seal üsna sageli venelased ja horvaadid, mistõttu vanemale põlvkonnale võib nimi kõlada täitsa tuttavalt. Uurisin erinevaid internetiallikaid ja vihjeid ning nii võimalusele peale sattusin. Nüüd on külake taas ellu ärganud ning suurte eurorahade (8 miljonit eurot – V.M) eest rajatud treeningbaas pakub kõige kaasaegsemaid harjutamisvõimalusi. Ühtepidi on võimalik sõuda 28 kilomeetrit, mis aitab vältida üksluisust ning annab emotsionaalselt hea fooni. Viimane on kogenud ja rutiinis atleetidele hetkel väga tähtis. Uue treeningpaiga leidmisel oleme ka riskinud, sest rajatis sai kasutusloa vahetult meie saabumise eel. Oleme esimesed ja siiani ainsad asukad suures, sadakond sportlast mahutavas kompleksis.
Juhendasin ehitajaid kirja teel meile vajalike paadiriiulite ja väljumissildade ehitamisel. Soovide kaardistamisel tegime palju koostööd Šveitsi neljapaadi treeneri Eduard Blanc’iga, kusjuures külastasime detsembris ka ise treeningpaika.
Tundub, et šveitslastele ka koht väga meeldib, sest veebruaris tulevad kõik Euroopasse jäänud koondislased koos meiega harjutama ja hülgavad oma varasemad Portugali treeningkohad, sest nendes ei olevat tingimused piisavalt head.
Kuidas šveitslastega koostööd tegema sattusite?
Eelmise hooaja lõpul tuli Allar Rajal ja nende neljapaadi eessõudjal Delarzel korra jutuks, et mis oleks kui… Sealt edasi uuris juba nende juhendaja Blanc ise, mida mina asjast arvan.
Kuna olin koostööga päri, siis läks jutt kõigile sobiva treeningpaiga peale. Rääkisin talle uuest Portugali keskusest, mille kohta aga Blanc teavet ei leidnud. Seevastu pakkus ta võimalust tulla nende hästivarustatud treeningbaasi. Kuna aga Pocinho külastamine oli mul plaanis, liitus ka Blanc selle reisiga ning usutavasti ta valikut ei kahetse.
Seetõttu on meil suurepärane võimalus teha viimase kolme aasta MM-i finalistidega kõrgeimal tasemel koostööd. Šveitslased saabuvad Pocinhosse veebruaris, siis kui meie seal oma teist laagrit läbi viime. Loodan neist treeninguist igas hetkes kvaliteeti.
Kuidas hooaeg sealt edasi kulgeb?
Märtsis laagerdame aastate jooksul koduseks saanud Horvaatia külas Skradinis ning esimese tugeva võistluse teeme tavapäraselt Zagrebi rahvusvahelisel regatil 9.-10. aprillil. Kohe nädala peale seda on MK-sarja I etapp Vareses ning sealt edasi häälestame end mai alguseks Brandenburgis peetavateks Euroopa meistrivõistlusteks.
Loe originaalartiklit siit.
