Siinkohal on tore meenutada, et sügisel toimunud EM-il juhtis Eesti selle sama Serbia vastu play-off’is 2:0, paraku jäi täpp i-le panemata ja vastu tuli võtta valus 2:3 kaotus (viies geim 13:15). Aga naljaga pooleks võime öelda, et vähemalt saime kaks geimi rohkem kui Rio de Janeiro olümpia suursoosik Brasiilia.

Tõsisemalt rääkides näitab Serbia triumf maailmaliigas, et olümpia võrkpalliturniiri (tegelikult kehtib see mõttekäik ka paljude teiste alade kohta) süsteem on mäda. Nimelt ei pääsenud Serbia olümpiale, olles Euroopa valikturniiril viies. Tosina hulka said maailma võrkpallis tooniandvast Euroopast kõigest neli meeskonda – Euroopa valikturniiri võitja Venemaa, lisaturniiri kaudu ka Poola ja Prantsusmaa ning maailma karikaturniiril pälvis USA kõrval selle au Itaalia.

Süsteem on ehitatud nõnda, et võimalikult palju pääseks olümpiale eri mandrite esindajaid, kuid seetõttu jäävad olümpialt eemale mõned tippriigid, kes võiksid vabalt pretendeerida kuldmedalitele. Näiteks Serbia, Bulgaaria ja Saksamaa.

Kes veel osalevad olümpial? Aafrika valikturniiri võitja Egiptus, Põhja-Ameerika kvalifikatsiooni kaudu Kuuba ja Lõuna-Ameerika sõela läbinud Argentiina, lisavalikturniiril teenisid Poola ja Prantsusmaa kõrval piletid Iraan ja Kanada (Euroopa võistkondi lubati sinna turniirile vaid kaks), korraldaja Brasiilia ja spetsiaalselt Ameerika ja Aafrika riikidele peetud teise lisavalikturniiri võitja Mehhiko.