Turniirisüsteem on veidi segane või siis pole seda piisavalt tutvustatud. Igatahes arvas isegi rahvuskoondise libero Rait Rikberg, et ka kolme 2:3 kaotusega võib grupist edasi pääseda. Vale.

Järjestuse määramisel vaadatakse esmalt võitude arvu, seejärel tabelisse teenitud punkte (3:0 ja 3:1 võidud annavad 3, 3:2 võit 2 ja 2:3 kaotus 1 punkti) ning edasi võidetud-kaotatud geimide suhet ja võidetud-kaotatud punktide suhet. Kui kõik muud näitajad on võrdsed, otsustab omavaheline mäng.

A-grupi seis kahe vooru järel: 1. Serbia 2 võitu (5 punkti), 2. Poola 1 (3), 3. Soome 1 (2), 4. Eesti 0 (2).

Niisiis, mis peab juhtuma, et Eesti tõuseks grupi teiseks ja saaks play-off’is veidi kergema vastase?

Selleks peab Serbia alistama esmaspäeval ükskõik mis skooriga Soome ja Eesti ükskõik mis skooriga Poola. Samas kolmanda koha püüdmine ei sõltu kuidagi teisest mängust. Isegi kui Eesti võidaks Poolat 3:2, oleksime valitsevatest maailmameistritest ees. Siis oleks Eestil ja Poolal mõlemal 1 võit ja 4 tabelipunkti, aga meie geimide suhe oleks napilt parem. Nii lihtne (ja teistpidi nii raske) see ongi – tuleb võita 11 000 pealtvaataja ees valitsevat maailmameistrit ükskõik millise skooriga.