Kuraditosin aastat võrkpallikarussellis tiirelnud ja 11. augustil 37. sünnipäeva tähistanud mees tunneb, et rehv hakkab tühjaks saama. Alar Rikberg, kelle noorem vend Rait tegutseb koondises liberona, mõtiskleb, et ehk oleks aeg koormust vähendada ja paikseks jääda. Sellest ja statistikutöö nüanssidest rääkis ta ajakirjale Sport antud intervjuus.

Avalikkus teab, et istute mängude ajal otsajoone taga, üks silm arvutit ja teine väljakul toimuvat jälgimas. Milline must töö jääb aga kardina taha?

Kardina taha jääbki tegelikult suur eeltöö, mängupäev on üldiselt rahulik. Esmalt vaatan vastaste videod üksinda läbi ja analüüsin neid. Seejärel vaatan mänge koos treeneritega ning siis lepime kokku iga mängija kohta personaalse ja kõige lõpuks võistkonna üldise taktika. Enne kohtumist tuleb see info mängijatele edastada. Toon tänavusest suvest ühe näite. Eesti koondise praegune koosseis polnud Kasahstaniga kohtunud ja kuna nad Euroopas väga palju ei võistle, oli info hankimisega raskusi, kuid üheksa mängu vaatasin ikka läbi.

Kui suur on statistiku võim meeskonnas? Kas edastate pelgalt treenerile numbreid või saate teatud puhkudel hüva nõu anda?

Statistiku roll sõltub peatreenerist. On treenereid, kes kasutavad statistikuid moe pärast: näiteks videokoosolekul pannakse video mängima ja vaadatakse lihtsalt mängu. Tean, et Eestis ja isegi mõnes tippklubis kasutatakse sellist äärmuslikku töökorraldust. Risti vastupidine süsteem on kasutusel Cretu juhendatavas Eesti koondises, kus statistik on aktiivselt kaasatud nii ettevalmistusse kui ka mängu ajal otsuste tegemisse. Sõltuvalt mängu iseloomust võib Cretu anda mulle konkreetseid juhtnööre. Kohtumise ajal olen raadiosaatja kaudu ühenduses abitreener Rainer Vassiljeviga, kes saab arvutiekraanilt umbes kümnesekundilise ajalise nihkega vaadata väljakul toimuvat ja korduses viit viimast pallivahetust.

Tavainimesed annavad tavaliselt hinnanguid selle põhjal, kui mitu punkti keegi tõi või kui palju blokke tegi ja ässasid lõi. Milliseid näitajaid profid vaatavad?

Sõltub mängija positsioonist. Üldiselt annab kõige parema ülevaate efektiivsuse näitaja ehk toodud ja kaotatud punktide suhe. Lugesin hiljuti üht teadusartiklit, mille põhjal mõjutab mängu tulemust kõige rohkem rünnaku efektiivsuse protsent. Võrkpalli eripära on see, et rohkem geimipunkte teeninud meeskond ei pruugi olla mängu võitja. Eelkõige kehtib see põhimõte viiegeimiliste kohtumiste puhul.

Tavaline statistika ei näita blokist mängu jäänud pallide arvu, positiivseid puuteid kaitses ja servi efektiivsust. Servivigade arv on tähtsusetu number, määrav on servivigade suhe ässadesse, servivigade tegemise aeg ja nende servide hulk, millega vastane raskustes on. Eesti koondis on viimastel aastatel võitnud paar tiitlit vastase servivea järel. Natukene naljakas on pärast seda rõõmustama hakata.

Kollo-suguse mängija puhul vaatame eelkõige servi vastuvõtu protsenti ja tegevust kaitses ning diagonaalründaja puhul punktide arvu ja rünnaku efektiivsust.

Tallinna linnapea Taavi Aas ütles enne viimaseid valimisi, et talle ei taha kuidagi hääled külge jääda. Teie puhul võib öelda, et naised ei taha külge jääda. Olete seni ikka vaba mees. Miks nii?

Sellise iseloomuga tööd tehes, kus sügisest kevadeni oled hõivatud klubi ja suvel koondise tegemistega, on keeruline pere luua. Aastased töölepingud ja pidev reisimine ei soosi pereelu. Suur võrkpallifänn Peep Keskküla teeb koondislastele perepiltide albumit. Mul oli keeruline talle fotot anda ning ühel grilliõhtul tegime pildi, kus olen koos vendade ja vennalastega.

Teine võimalus oleks olnud teha pilt sülearvuti ja võrkpalliga.

Jah, selliseid ohvreid tuleb statistikuna töötades tuua. Olen kõrvalt vaadates tähele pannud, et kui statistikud või treenerid on suutnud pere luua enne, kui töö väga tõsiseks läheb, siis võib sel olla lootust. Seetõttu olen paaril viimasel aastal sügavalt mõelnud, et äkki aitab. Vanust on piisavalt ja 14 aastat järjest olen võrkpallirattas veerenud. Alates 2014. aastast olen ka koondisevälistel perioodidel töötanud statistikuna. Sellise tambiga kaua enam ei jaksa.