Võrkpallikommentaar algavast olümpiast: veel natuke vaikust, siis läheb lahti
Ka Londonis, sarnaselt eelmiste OM-idega, alustab võistlust 12 meeskonda ja naiskonda kahes kuueses alagrupis, selekteerides kõigepealt turniirisüsteemis kummastki välja kaks mittejätkajat. Alagrupis esinelikusse ehk kokkuvõttes kaheksa parema hulka jõudnud jätkavad veerandfinaalis, edukamad poolfinaalis ja finaalis.
Lihtne ja vastuvõetav juhend, aga selge on ka see, et alates veerandfinaalist pudeneb ka keegi medalipretendentidest. Kas või juba sel põhjusel, et medaliväärseid on rohkem kui medalikohti, eriti meeste konkurentsis.
A-alagrupis alustab võistlust Maailmaliiga finaalturniiri värske võitja Poola, alati tugev Itaalia, pisut ehk kahvatunud, kuid samuti kõrget kohta lootev Bulgaaria, kindlasti üllatusvõimelised Argentiina ja Austraalia. Tõenäoliselt ei õnnestu viimasest kohast pääseda siiani võrkpallileigel Suurbritannial.
B-alagrupp tundub tugevam: maailma karikavõitja Venemaa, olümpiavõitja USA, Euroopa meister Serbia, maailmameister Brasiilia, tänavu silmatorkavalt esile kerkinud Saksamaa (Maailmaliiga viies), Aafrika tšempion Tuneesia.
Tähelepanu äratab Aasia esindaja puudumine, asiaatidele „planeeritud“ koha haaras samasse valiktsooni lükitud Austraalia. Välja jäi seega Aasia meister Iraan, enam-vähem samast klassist Jaapan ja Hiina. Vaatemängulise võrkpalli hindajate kurvastuseks ei kvalifitseerunud olümpiaturniirile ka Kuuba, tunamulluse MM-i hõbe.
Mitmed meeskonnad on läinud koosseisu järk-järgulise noorendamise teed, välja arvatud Venemaa ja Poola, kes kutsusid hoopis tagasi vanema põlve mängijaid. Samas häirib meeskondi vigastuste laine, eriti Vene koondises. Kindlaid medalipretendente on vähemalt viis-kuus, otsustavaks võivad kujuneda konkreetse päeva nüansid, oma osa mängib õnn.
Naistest alustavad A-alagrupis maailmameister Venemaa, medalit väärivad Jaapan ja Itaalia, veel Dominikaan, Alžeeria ja Suurbritannia. B-alagrupis on tänavu taas FIVB Grand Prix võitnud USA, olümpiavõitu kaitsta üritav Brasiilia, Hiina, Euroopa meister Serbia, Lõuna-Korea ja MM-i kuues Türgi. Lõppturniiril ei saa näha ka Kuuba naiskonda. Niisiis on Aasia naiskondi OM-finaalturniiril koguni kolm, Euroopast neli (Euroopa meeskondi saame kokku seitse).
Läinud nädalal mängisid tugevad naiskonnad võrkpalli Jekaterinburgis: Venemaa naiskond kaotas vaid ühe geimi, alistades Boriss Jeltsini karikaturniiril Brasiilia, Poola, Itaalia ja Kuuba.
Statistika näitab, et kolm Maailmaliiga finaalturniiri võitnud meeskonda on samal aastal olnud parimad ka olümpiamängudel: 1996. aastal Holland, 2004 Brasiilia, 2008 USA. Kas nüüd on Poola kord? Poolakad on korra olümpiavõitu maitsnud, aga see oli ammu, 1976. aastal, kui meeskonna juhtis võidule oma treener Hubert Wagner.
Viimastel aastatel käib Poola esindusmeeskond välismaalaste käest kätte, seda on peatreeninud argentiinlane Raul Lozano, argentiinlane Daniel Castellani, nüüd üritab maksimaalset itaallane Andrea Anastasi. Viimase suurimaid võite pärineb aastast 2007, kui ta aitas üllatuslikult Euroopa meistriks Hispaania meeskonna. Kaks korda on ta Maailmaliiga võitjaks juhtinud Itaalia koondise.
Soomlastel on hea meel: Poola meeskond oli tänavu üks kolmest, keda nad Maailmaliiga alagrupiturniiril korra võita suutsid. Sügisesel OM-valikturniiril lõid põhjanaabris kaks korda ka tänavu suvel Euroliiga finaalturniiri võitnud Hollandit.
Lõpetuseks meenutagem Eesti meeskonna käekäiku olümpiavalikturniiril Slovakkias (novembris 2011). Eestlased kaotasid alagrupis montenegrolastele ja võitsid türklasi, saades alagrupis esikoha, kaotasid aga poolfinaalis Hispaaniale ja järgmisse valikstaadiumi ei pääsenud.
Tänavu on peaeksamiks EM-2013 kaks valikturniiri, mõlemad septembris, teine neist Tallinnas, vanas heas Kalevi spordihallis. Vastasteks Holland, Belgia ja Iisrael.
Aga enne seda näeme üle hulga aja Eesti koondnaiskonda. Peatselt sellest lähemalt.
