Võrkpalli karikafinaalide TOP12 | Fantastiline publik, Puerto Rico paugutaja, kohtuniku prohmakad, plahvatusohtlik ekraan ja rahatšekid. Mida eelistad sina?

 (6)
Mida sina kõige mälestusväärsemaks pead? Hääleta!
karikavõistlused võrkpallis karikafinaal Saaremaa vk ja Pärnu vk
Ühispilt: Saaremaa mehed ja Tartu naised.Foto: Irina Mägi

Kuresaares peetud võrkpalli karikafinaalides alistas Saaremaa meeskond Pärnu 3:2 ja Tartu Ülikool/Bigbanki naiskond Taltech/TradeHouse'i 3:1. Delfi TOP12 sisaldab endas nii positiivseid kui ka negatiivseid sündmusi, mis erutasid vaatajaid ja pakkusid jutuainet.

12. Põlluääre tagasitulek
Neljanda geimi lõpus lahkus Saaremaa diagonaalründaja Siim Põlluäär valugrimassides väljakult. Ühtäkki tundusid trumbid olevat Pärnu käes, kes viigistas üldseisu ja tüüris mängu viiendasse geimi. Aga Põlluäär näitas, et pole kapten ilmaasjata – tal teibiti mõlemad krampi läinud säärelihased korralikult kinni, tuli platsile tagasi ning tõi viiendas geimis vajalikud neli punkti. Kokku jäi tema arvele 19 silma. Põlluäär ja kogu Saaremaa meeskond on nüüd tõestanud, et võita suudetakse ka pärast Hindrek Pulga lahkumist.

11. Tartu Ülikool/Bigbank
Lihtsalt.

Eesti parim vollenaiskond. Foto: Irina Mägi
Seotud lood:

10. Suur ekraan saalis
Korraldus oli Kuressaares igati tipp-topp, eriti avaldas muljet saalis olnud suur ekraan, kust sai vaadata otsepilti ja korduseid. Küll aga tekitas ekraan kohati ka emotsioone: kui mängijad polnud otsustega nõus, siis viitasid nad kohe varmalt ekraani suunas: noh, vaata siis kordusest! Siinkohal peaks mõtlema, kuidas edaspidi käituda. Kas ekraan võiks olla ka kohtunikule abimees? Siis tuleks kõikidest vaieldavatest olukordadest korduseid näidata. Pigem see nii mõeldud ei ole, otsus sünnib üldjuhul ikka enne. Aga kui saalis olevalt ekraanilt näeb mõni hetk hiljem, et kohtunik eksis? Igal juhul on saali paigaldatav ekraan kahe teraga mõõk: ühest küljest väga lahe, teisalt võib tekitada plahvatusohtlikke olukordi.

Foto: Irina Mägi

9. Tali ja Tamme intervjuud
Kui tihti on spordis võistlusjärgsed intervjuud igavad ja rutiinsed, siis Saaremaa loots Urmas Tali ja nurgaründaja Rauno Tamme pakkusid ajakirjanikele pirne. „Oi, mis võidurutiinist te räägite! Olen elus veel nii vähe teinud ja võitnud, et olen Avost (finaalis Saaremaale 2:3 alistunud Pärnu peatreener Avo Keel – M. R.) kindlasti ses suhtes näljasem. Avol on neid tiitleid nii palju, et 20 peal läheb lugemine sassi. Tal on igaks nädalapäevaks oma käekell kapilt võtta (Balti liigas teenivad võitjad igal aastal just kella auhinnaks – M. R.),” rääkis Tali lõbusalt. Ja veel: „Meil pole ühtegi superstaari. Samuti rünnakul piisavat kõrgust. Pikkust vaadates võiksime olla väga hea Premium liiga (jalgpalli)võistkond.”

Urmas Tali. Foto: Irina Mägi

„Meil on täna jõulupidu ka – kuidas sa lähed sinna matusemeeleolus? Jumal tänatud, et täna võitsime, poleks julgenud siit saalist välja minnagi! Ma ei taha Pärnu meeste peale mõeldagi... Hea võitlus oli, ei tahaks nende nahas olla,” lausus Tamme.

Kui hiljem uurisime Pärnu treenerilt Avo Keelelt, et kuidas selle matusemeeleoludega on, siis ta nentis, et ega nii ei ole sugugi meeldiv pühadele vastu minna. „Eks võitjad võivadki endale rohkem väljaütlemisi lubada, nii on see alati olnud,” sõnas Keel.

8. Chizoba
Kurat, Pärnu diagonaal Chizoba Neves Atu on ikka valus vend. 28 punkti (+12; rünnak 47%) on asja üks pool. Tegelikult on ta viimasel ajal üldse väga hästi paugutanud ning Kuressaares tõestas ka selle ära, et suudab mängida suuri mänge. Lihtsalt ühe mehega Saaremaad ei murra. „Lõpuks õigetel hetkedel saime ta kinni. Sa võid ju 30 punkti tuua, aga midagi pole teha – kui tahad lõpuni olla kõva mees... No eks ta ongi kõva mees, aga õigetel hetkedel saime ta õnneks kinni, kannatasime ära, lõpuni ei saanud ta pidu kesta,” kommenteeris Tamme. Igatahes üks on kindel - Chizoba saab uuel hooajal lepingu kõvemast liigast.

Chizoba rünnakul. Kas brasiillane võidab sel hooajal Eestis ka kuldmedali? Foto: Irina Mägi

Loe veel

7. Kristjan Kaisi esimene
Kui Talil oli see 8 tiitel ja Keelel on erinevaid koduseid tiitleid tõepoolest palju – 22! –, siis Bigbanki juhendaja Kristjan Kaisi jaoks oli see võit esimene triumf. Jah, kui aus olla, siis naiste finaali tase ei olnud väga kõrge, mõlemad võistkonnad tegid lubamatult palju vigu. Aga päeva lõpuks – mis siis? Ja kes praegu mäletab, kas Keele tiitlid on tulnud ilusa või koleda mänguga?Võitjate üle kohut ei mõisteta ja emotsioon polnud neil kindlasti väiksem kui meestel.

Kaisi enda emotsioonid olid igatahes laes, esimene on ju reeglina see kõige magusam: „Kui ma Andrei (mullu Tartut juhendanud Andrei Ojamets – M. R.) asemel selle koha olin nõus vastu võtma, siis teadsin, mis mind ootab. Kui võistkond on eelmisel hooajal kõik tiitlid võitnud, kui nüüd kuskil kõrbeme, siis ennekõike vaadatakse minu otsa. Olin nõus seda vastutust võtma, selles mõttes on see võit väga oluline. Oluline ka silmas pidades Balti liigat ja Eesti meistrivõistlusi. Usun, et see andis enesekindlust nii mulle kui ka mängijatele.”

Kristjan Kais ja Bigbanki naised. Foto: Irina Mägi

6. Pärnu kümme temporünnakut
Meeste finaal oli vägev, Pärnu võitles südilt, aga lõpp oli mingis mõttes loogiline, sest saarlased mängisid ühtlasemalt ja meeskondlikumalt. Saaremaa kasutas temporünnakut 25, Pärnu aga vaid 10 korda – Tamar Nassar sai viie geimi peale neli ja Tomas Švans 6 tõstet.

Mängu ajal saatis kolleeg Jaan Martinson mulle sõnumi: „Miks Pärnu esimest tempot ei kasuta? See mees on kui kergejõustiklane – hüppab niisama.” Kusjuures seda ei juhtu Jaani ja võrkpalli puhul ülearu tihti, kuid seekord oli tal igati õigustatud küsimus. Esitasin selle ka Avo Keelele, vastus oli, et 10 tõstet keskele polnud vähe, lihtsalt teised mehed – no need, kes mängus lüüa ka said – lahendasid kõrgeid palle valesti. Oleks pidanud olema mitmekülgsem, otsima teistsuguseid lahendusi.

Tippvõrkpallis seda siiski ülearu tihti ei juhtu, et tempomehed saavad geimi peale keskmiselt ühe tõste. Mingil hetkel see tõesti toimis ja kui Pärnu oleks võitnud, siis ilmselt me sellest ei räägiks. Aga ei võitnud ja Pärnu sidemängija Martti Keel peab mõtlema, kust see natuke puudu jäi. Pole saladus, et temporünnak ei ole just tema tugevaim külg. Kas seda siis tõesti parandada ei anna? Samas ei taha ma Keelt kritiseerida, võitluslikkuselt oli ta platsil TOP3 mees kindlasti, sähvis väljaku ühest otsast teise ja tõi kaitses selliseid palle üle, et koondise libero Rait Rikberg muutus kodus teleri ees pisut närviliseks.

Tamar Nassar uurib Pärnu abitreenerilt: kas pigem kõrgushüpe või kettaheide? Foto: Irina Mägi

PS Kui Nassar tunneb, et tahab tõemeeli hakata kergejõustiklaseks (kõrgushüpe?), siis võin talle saata oma kunagise treeneri Ando Palginõmme numbri.

5. MVP – Eddie Rivera
Kolmandas geimis läks servima seisul 16:17 ja kui viimaks eksis, oli tablool 21:18. See oli väga oluline hetk. Puerto Rico koondislane on kindlasti üks peapõhjus, miks Saaremaa näeb hoopis teistsugune välja kui hooaja alguses.

4. Tamme imeline seeria
Nimetage mulle mees, kes on võitnud saalivõrkpallis viis viimast kodumaist karikat ja rannavolles kaks viimast? Rauno Tamme! Saalis tuli ta tunamullu Tallinna Selveriga Eesti meistriks, eelmisel hooajal tegi Saaremaaga puhta vuugi (kolmest kolm) ja nüüd siis jälle. Rannas võitis ta suvel kaks tiitlit Kaspar Pomerantsiga. Mees ise ütleb tagasihoidlikult: olin jälle õigel ajal õiges kohas. Näis, kaua ta õiges kohas olla suudab.

3. Kohtunike prohmakad
Meeste finaali vilistanud Risto Strandson ja piirikohtunikud paistsid natuke liiga palju silma. Kuigi ütlemist ja vaidlemist oli mõlemalt poolt, siis veidi rohkem said vist kannatada pärnakad. Viiendas geimis seisul 7:7 võeti Pärnule blokipuude, mida 99-protsendilise tõenäosusega ei olnud. Nii kinnitasid ka erapooletud vaatlejad. Avo Keel leidis süüd ka joonekohtunikul: „Kui sa olukorda tegelikult ei näe, siis võid jätta lipu tõstmata.”

Kehv lugu juhtus ka Saaremaa esimese matšpalliga, kui Chizoba astus mõlema piirikohtuniku kinnitusel servides joonele, kuid Strandson ei märganud nende lipuga vehkimist. Lõpuks anti siiski uus pall. Tali sõnul oli see juba kolmas või neljas kord, kui joonele astuti. „Teravust peab iga koha peal olema – joone peal ka,” kommenteeris Tali. „Kui pall on sees, siis on sees. Kui lipp on audis, siis tuleb lipp püsti ajada.”

Risto Strandson andis Siim Põlluäärele suupruukimise eest kollase kaardi, aga nii mõnelgi puhul olid mängijate reageerimised õigustatud. Foto: Irina Mägi

2. Publik
Kuressaare spordihalli oli püstitatud lisatribüün ja õigesti tehti, muidu poleks need 1500 inimest saalis kuidagi ära mahtunud. „Patt oleks kaotada sellise publiku ees. Võib-olla on selline meeleolu vaid koondisemängudel. Vägev!” tegi Tamme suure kummarduse pealtvaatajate ees.

Kuressaare spordihall oli rahvast punnis. Foto: Irina Mägi

1. Aadu Luukase karikas ja auhinnaraha
Aasta tagasi käis Tali Eesti Päevalehes välja mõtte, et karikas võiks kanda kellegi nime. Näiteks olümpiavõitja Viljar Loori. Nüüd tehtigi asi ära, meeste auhinnaks on rändkarikas, mis kannab Aadu Luukase nime. Igati lahe algatus. Luukas oli alaliidu president alates 1997. aastast kuni oma surmani 2006. Just siis äratati võrkpall varjusurmast. Esmakordselt kaasnes võiduga ka tšekk. Mehed said 10 000 ja naised 5000 eurot. „Et võitu veelgi väärtustada, siis üks mõtetest oli lisada auhinnaraha,” selgitas alaliidu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Toomas Vara. „Kuna tundus ebaõiglane premeerida vaid mehi, otsustati ka naistele rahaline auhind välja panna. Kuna alaliidu võimalused on piiratud, siis seekord said mehed rohkem kui naised, aga teeme tööd, et tulevikus see ebavõrdsus kaoks.”

Kummardus Aadu Luukase ees ja "jõulukink" karikavõitjatele. Foto: Irina Mägi


Õnnitleme, kui sa oled jõudnud artikli lugemisega nii kaugele! Järelikult on sinus seda püsivust ja võrkpallihuvi. Ole hea ja anna meile teada, kes või mis oli sinu arvates karikafinaalide kõige kõvem tegija.