Meie spordimaastik on maskuliinne, eriti trööstitu on olukord pallimängudes, kus naiste profisport sisuliselt puudub. See kajastub tulemustes. Võrkpalli rahvusmeeskond on jõudnud EM-ile neli, meeskorvpallurid kolm korda. Korra on märgilisele künnisele lähedale jõudnud jalg- ja käsipalluridki, ent ikka mehed. Eesti naised ja EM pole siiani ühte lausesse sattunud.

See pole tavapärane. Mainitud neljal alal pole peale Eesti kunagi ühelegi EM-ile jõudnud Armeenia, Aserbaidžaani, Küprose, Iirimaa, Kosovo ja miniriikide naised. Selliseid näiteid, kus mehed EM-il osalevad ja pallinaisi poleks justkui olemaski, on kõigest kaks: Eesti ja Iirimaa.